Geokronoloogiline skaala Elmar A

Hadaikum

4600 BCE

Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud, kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Sellest perioodist on säilinud kivimid Kanadas, Gröönimaal ja Austraalias.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Planeet Maaga põrkas kokku suur taevakeha

Arhaikum

4000 BCE

meredes arenesid algelised eluvormid, arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid, kus on säilinud ka bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Toimus mitu suurt jäätumist, suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapniku sisaldus, aegkonna lõpus ilmus Ediacara elustik.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Väga kiire evolutsioon, tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis on olemas ka tänapäeval, kasvas planktiliste vetikate hulk, ilmusid paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kliima valdavalt soe, troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, korallid, trilobiidid jt. esimesed maismaataimed, ajastu lõpus kliima jahenes, mis lõppes jääajaga. Jäätumine alandas ookeanipinda, madalmered muutusid kuivaks maismaaks ning mereelustik hakkas väljasurema.

Silur

443 BCE

Kujunesid rifid, ujusid primitiivsed kalad, taimed jätkasid maismaa asustamist, maismaad hakkasid asustama ka loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Rikkalik põhjaelustik troopikameredes, meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tippkiskjad. Ilmusid esimesed kahepaiksed. Ajastu algul maataimestik madal ja hõre, ajastu lõpus tekkisid esimesed metsad.

Karbon

350 BCE

Maismaal võimsad metsad, üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime, ilmusid esimesed roomajad.

Perm

300 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, suurenes paljasseemnetaimede osakaal, meredes suurenes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega - kadus kuni 95% Maad asustanud liikidest.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

Ajastu algul elustik liigivaene. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused, imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Imetajate ilmumine maale

208 BCE

Juura

200 BCE

Dinosaurused, kahepaiksed, imetajad ja roomajad vahetasid välja Triiase ajastu loomad. Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides merelised roomajad ja tänapäevased kalad. Maismaa kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Õistaimed domineerisid maismaataimestikus, maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja-ja linnuliigid. Ajastu lõpus massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed primaadid. Enamik imetajaid elas maismaal,vaalade eelased asusid elama meredesse, kliima soe ja niiske, kujunesid ulatuslikud rohumaad.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme, Aafrikas ilmusid varased inimese eellased, kliima jahenes oluliselt, poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ilmusid inimese vahetud eellased, kelle evolutsioon on viinud Homo sapiens'i tekkimiseni. Surid välja paljud imetajad (mammut, karvane ninasarvik) ja linnud (dodo, moa).