Geokronoloogiline skaala. Eliise Pajula

Hadaikum

4600 BCE

Hadaikum algas planeet Maa kujunemisega ja selle lõpuks peetakse aega 4 miljardit aastat tagasi. Hadaikum on vulkaaniliselt väga aktiivne periood. Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid

Arhaikum

3800 BCE

Arhaikum ehk ürgeoon. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile. Elu tekkis seal 3,8 miljardit aastat tagasi.

Proterosoikum

2100 BCE

Proterosoikum ehk agueoon. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik, teadlaste seas seniajani vaidlusi tekitav pehmekehaline elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmad.

Kambrium

542 BCE

Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk. Sellist saak- ja röövloomade üheaegset evolutsiooni nimetatakse ka evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks.

Ordoviitsium

485 BCE

Ordoviitsiumi ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Siluri ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad (tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid).

Devon

400 BCE

Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Suured muutused toimusid devonis ka maismaal. Kui devoni algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre, siis ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed ja selgroogsed.

Karbon

350 BCE

Karbonis katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Karboni ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid ja tekkisid esimesed roomajad.

Perm

300 BCE

Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid karmi ja kuiva kliimaga elada. Permi ajastu taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega (95% liikidest hävis).

Triias

250 BCE

Triiase ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Juura

200 BCE

Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetajad- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Paleogeenis algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Kliima hakkas aga vähe haaval jahenema ning paleogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad, preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi.

Kvaternaar

2 BCE

Kvaternaari ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond homo esindajad. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.