geokronoloogiline skaala Eliisa g2r1

Hadaikum

4600 BCE

Kestvus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Maa oli sel perioodil vulkaaniliselt aktiivne ning seda tabasid sagedased meteoriidi sajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Hadaikumi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

10 miljonit aastat tagasi põrkus Maa kokku suure taevakehaga ja tekkis Kuu

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Meredes arenesid algsed eluvormid. Arhaikumi (ja ka proterosoikumi) ladestustest on pärit vanimad stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud moodustused. On ka säilinud mõned bakrerfossiilid

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Perioodi lõpus tekkis pehmekehaline nn Edicara elustik.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambriumis

542 BCE

Tekkisid esimesed organismide ehitustüübid, mis on ka tänapäeval. Seda kiiret evolutsiooni kutsutakse ka kambriumi plahvatuseks. Kasvas vetikate hulk, kes omakorda olid toiduks rikkalikule loomastikule. Ilmusid paljud selgrootud (käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused). Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.

Palesoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. See tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m ning muutis paljud madalmered maismaaks. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Siluri

443 BCE

Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud riftid ning ujusid primitiivsed kalad. Maismaal kasvasid taimed niisketel ja sageli üleujutatavatel aladel. Taimed olid väiksed ning lihtsa ehitusega. Maismaale tekkisid ka esimesed loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elasid käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Selfimerede äärealadel olid suured riffid. Meredes ja järvedes elasid kalad, mitmed rüütkalad ja vihutuimsed olid tolleaegsed tippkiskjad. Maismaal olid ajastu lõpuks tekkinud esimesed metsad ning ilmusid esimesed kahepaiksed.

Karbonis

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad. Üleujutavatel aladel kujunesid metsade surnud puidust kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel kujunes lennuvõime. Ilmusid ka esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Manner oli kaetud kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaal olid ülekaalus roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede kasvamine. Meredes suurenes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa suurima väljasuremisega, kadus kuni 95% kõigist Maas asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Elustik oli liigivaene permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest. Elustiku taastumiseks kulus kuni 10 miljon aastat. Sel ajastul ilmusid esimesed dinosaurused, aga ajastu lõpul toimus järjekordne väljasuremine, mis andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks. Ilmusid ka esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad, kes vahetasid vähehaaval välja dinosauruseid, imetajaid, kahepaikseid ja roomajaid. Meredes elasid merelised roomajad - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Maismaast suur osa oli kaetud paljasseemnetaimedest.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed. Ookeanites ja meredes elasid plesiosaurused ja ihtüosaurused, ammoniidid ja rudistid. Maismaal tekkisid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimus massiline väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Algas lingude ja imetajate kiire evolutsioon. Väiksesarvulistest imetajatest kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik neist elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Kliima oli alguses soe ja niiske. Järk-järgult hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Ajastul kujunesid ulatuslikud rohumaad, preeriad ja savannid.

Kainsoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omasid tänapäevase ilme. Levima hakkasid maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid varased inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Aafrikas toimus evolutsioon inimeste eellastele. Suri välja palju imetajaid (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa)