Geokronoloogiline skaala Dagmar R3

Hadaikum

4600 BCE

Kestis 4,6 mld. kuni 4 mld. aastat tagasi. Maa teke. Periood vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Hadaikumi lõpus kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Kivimeid on säilinud sellest perioodist Austraalias, Kanadas ja Gröönimaal.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

4,5 mld. aastat tagasi Maa põrkas kokku Theiaga ja moodustus Kuu.

Arhaikum

4000 BCE

3,8 mld. aastat tagasi. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestusest on pärit vanimaid leitud stromatoliidid mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

2500 mln.- 542 mln. aastat tagasi.
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline ehk ilma skeletita nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda ka tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Fanerosoikum

542 BCE

542 mln.- tänapäev.
Maa geoloogilises ajaloos periood (viimane eoon), mida iseloomustavad silmaga nähtavad s.t. skeletiga hulkraksete loomade kivistised.

Kambrium

542 BCE

542 mln.- 485,4 mln. aastat tagasi.
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ning suurem osa tänapäevasest loomhõimkondadest.Seal kasvas planktiliste vetikate hulk. Kambriumi loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad.

Paleosoikum ehk vamaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

488 mln.-443 mln. aastat tagasi.
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik, ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, aga ajastu lõpul toimus kliima jahenemine, mis lõppes jääajaga.

Silur

443 BCE

443 mln.- 27mln- aastat tagasi.
Kujunesid: käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid ning ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist lisaks hakkasid maismaad asustama loomad, mille hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

419,2 mln.- 358,9 mln. aastat tagasi.
Korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad ehitasid suuri riffe. Ajastu algul oli maismaataimestik madal ja hõre, ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Samuti ilmusid esimesed kahepaiksed - selgrootud, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.

Karbon

359 BCE

359 mln.- 299 mln. aastat tagasi.
Maismaad võimsad metsad, milles õitsesid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Maismaale ilmusid esimesed roomajad ning putukatel tekkisid lennuvõimed.

Perm

299 BCE

299 mln.- 251 mln. aastat tagasi.
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima liikide väljasuremisega, mille tulemusena kadus -95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Ajastu alguse elustik oli liigivaene, kuna väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 mln. aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning nad said peamiseks loomarühmaks maismaal pärast seda, kui ajastu lõpul tekkis järjekordne väljasuremis etapp.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

199 mln.- 145 mln. aastat tagasi.
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad samuti ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt roomajaid ning suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

145 mln.- 66 mln. aastat tagasi.
Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikku. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus, mida põhjustas enamasti meteoriidiplahvatus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jne.

Paleogeen

66 BCE

66 mln.- 23mln. aastat tagasi.
Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajatest enamik elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama vette ehk merre . Ilmusid esimesed primaadid. Kliima hakkas järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ning savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

23 mln.- 2,5 mln. aastat tagasi.
Mandrite geograafia, loomastiku ning taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima: maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid ehk inimese eellased. Kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi ning poolustel kujunesid jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

2,588 mln.- tänapäev.
Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Suri palju imetaja - ja linnuliike, millega seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi suhtes.