Geokronoloogiline skaala Cristofer Te G2R1

Hadaikum

4600 BCE

Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud, moodustusid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär, kivimeid leidub selles perioodis Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku suure taevakehaga

Arhaikum

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid, Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Atmosfääris ja ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus, toimus mitu suurt jäätumist, ilmus Ediacara elustik.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kambriumi plahvatus - väga kiire evolutsioon, tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, ilmusid paljud selgrootute rühmad, paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, saak ja röövloomade üheaegne evolutsioon - võidurelvastumine.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ekh vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes rikkalik elustik, ilmusid esimesed maismaataimed, kliima valdavalt soe, ajastu lõpus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga, jäätumine alandas ookeanipinda 100m võrra, paljud madalmered muutusid kuivaks maismaaks, elualad vähenesid, mereelustiku massiline väljasuremine.

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid rifid, milles ujusid primitiivsed kalad, taimed jätkavad maismaa asustamist, varased maismaataimed väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutavatel aladel, maismaad hakkasid asustama esimesed maismaaloomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes rikkalik põhjaelustik, šelfimerede äärealadel ehitati suuri riffe, paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tippkiskjad, suured muutused toimusid maismaal, madal ja hõre taimestik kujunes esimesteks metsadeks, ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.

Karbon

359 BCE

Maismaal võimsad metsad, üleujutavatele aladele kujunesid metsade surnud puidust kivisöelademed, Karboni ajastul tekkis kõige rohkem kivisütt, maismaal elas hulgaliselt lülijalgseid , osal putukatel tekkis lennuvõime , maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean, sisealal kuiv kõrb, kus oli karm kliima, roomajate ülekaal, maismaal suurenes paljasseemnetaimede ning meredes luukalade osakaal, ajastu lõppeb Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kadusid 95% kõigist Maad asustunud liikidest.

Triias

252 BCE

Alguses elustik üsna liigivaene, ilmusid esimesed dinosaurused, imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad asendavad vähehaaval triiase ajastu loomad, ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad, ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid, meredes elasid tänapäevast tüüpi kalad, maismaa rohkesti kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus, ookeanides ja meredes plesiosaurused, ihtüosaurused, ammoniidid ja rudistid, maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid, ajastu lõpus massiline väljasuremine, mille põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Algab lindude ja imetajate kiire evolutsioon, imetajate liigirikkus, imetajad elavad enamasti maismaal, meres elavad vaalade eellased, ilmuvad esimesed primaadid, kliima jahenemine ning seetõttu heitlehised taimed, kujunesid preeriad ja savannid.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrid, loomastik ja taimestik muutusid tänapäevasemaks, madude, konnade, laululindude, rottide ja hiirte levik laieneb, kujunevad välja tänapäevased imetajad ja linnud, Aafrikas ilmnevad inimese eellased, Maa kliima jaheneb, korduvad jäätumised, jääkatte teke poolustele.

Kvaternaar

2 BCE

Ilmuvad inimese vahetud eellased, surevad välja paljud imetajad ja linnud, loomade väljasuremist seostatakse inimese kasvava mõjuga planeedi elustikule.