Geokronoloogiline skaala Crete R1

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookean.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkus suure taevakehaga ja tekkis kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele. Aegkonna lõpus ilmus teadlaste seas vaidlusi tekitav pehmekehaline nn Edicara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks väljasurnud organismirühmi.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ning ka suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk ja vetikad olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Kambriumi loomaliiki ilmusid paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, nt koda tigudel ja tugev välisskelett trilobiitidel. Sellist saak- ja röövloomade üheaegset evolutsiooni nimetatakse ka evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi endaga kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid välja käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varasemad maismaataimed olid väikesed, lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel või üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad, näiteks tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Rikkalik põhjaelustik troopikameredes. Paljud kalad kasvasid väga suureks ja olid tolleaegsed tippkiskjad. Devoni algul oli maataimestik veel madal ja hõre, kuid ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed kelleks olid selgroogsed, kes said lühikest aega hakkama ka maismaal.

Karbon

350 BCE

Maismaad katsid suured metsad. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Ühelgi teisel geoloogilisel ajastul ei ole tekkinud nii palju kivisütt kui karboni ajastul. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale tekkisid esimesed roomajad.

Perm

300 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Phanthalassa ookean. Hiidmandri siseala kaetud kuiva kõrbega, kus oli karm kliima. Maismaal olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meres aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes maa ajaloo suurima väljasuremisega ehk kadus ligi 95% kõigist liikidest.

Mesosoikum ehk keskaegkong

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

Ajastu algul oli elustik üsna liigivaene, kuna eelmise ajastu lõpul toimunud väljasuremistest taastumiseks jaoks kulus aega. Ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis esimestele dinosaurustele võimaluse muutuda peamisteks loomarühmadeks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad.

Juura

200 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja Triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Ookeanides elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused ja arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad jt. Väljasuremise peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Paleogeen

66 BCE

Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed Primaadid. Algne ajastu oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Kliima hakkas järk järgult jahenema ja valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, looma- ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Kujunesid välja tänapäevased linnud ja imetajad. Aafrikas ilmusid esimesed inimese eellased (hominiidid. Maa kliima jahenes oluliselt. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese (Homo sapiens) tekkimiseni. Surid välja paljud linnu ja imetajaliigid näiteks mammut ja dodo. Väljasuremise põhjuseks peetakse inimeste üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.