Geokronoloogiline skaala Bruno G2EV

Hadaikum

4600 BCE

Maa kujunemine, vulkaaniliselt väga aktiivne periood, sagedased meteoriidisajud, moodustusid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär, kivimeid leidub sellest perioodist Gröönimaal, Kandas ja Austraalias

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maaga põrkus kokku suure taevakehga

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Algeliste eluvormide arenemine, Maa ühe pöörde pikkus kuuelt tunnilt kahekümne neljale tunnile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Hapnikusisalduse suurenemine atmosfääris ja ookeanide pinnakihis, Maa ulatuslikult jääga kaetud, ilmus Ediacara (s.t ilma skeletita) elustik, Maa osoonikihi paksenemine

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Huroni jäätumine

2400 BCE

Esimese liustiku teke

Kambrium

542 BCE

Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, samuti tekkisid osa tänapäevastest loomhõimkondadest. Toimus kambriumi plahvatus (kiire evolutsioon). Kasvas planktiliste vetikate hulk; vetikad olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Loomariiki ilmusid mitmed selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõsed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Loomadel kuiunes mineraalne toes. Toimus loomade evolutsiooniline võidurelvastumine (saak- ja röövloomade üheaegne evolutsioon).

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Esimesed kalad (agnaadid)

530 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Troopikameredes rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Esimesed maismaataimed. Kliima valdavalt soe, ajastu lõpul toimus kliima jahenemine, mis lõppes jääajaga. Ookeanipinna alanemine, elualade vähenemine, mis tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Meredes kujunesid riftid,ujusid primitiivsed kalad. Maismaad hakkasid asustama loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes rikkalik põhjaelustik-käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid- ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad riffe. Selle aja tippkiskjad olid mitmed rüükalad ja vihtuimsed, kes kasvasid väga suureks. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad, ilmusid esimesed kahepaiksed- selgroogsed, kes olid võimelised ka maismaal hakkama saama (lühikest aega).

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid osjade, koldade ja sõnajalgade puukujulised eellased. Surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime, esimesed maismaa roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritsed Panthalassa ookean. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega ( Kadus kuni 95% kõigist liikidest) (Põhjuseks tuuakse välja Siberi aladel toimunud ulatuslik vulkaaniline aktiivsus).

Triias

252 BCE

Alguse elustik liigivaene, ilmusid esimesed dinosaurused, ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Maismaa kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Esimsed linnud

150 BCE

Kriit

145 BCE

Esimesed õistaimed (hakkasid domineerima maismaataimestikus), maismaad valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimus massiline väljasuremine (meteoriidiplahvatus).

Paleogeen

66 BCE

Lindude ja imetajate kiire evolutsioon, imetajad kujunesid liigirikkaks rühmaks, enamik imetajad elasid maismaal, vaalade eellased asusid elama meredesse, ilmusid esimesed primaadid, troopiliste metsade kiire kasv, heitlehiste taimede valdavaks muutumine, kujunesid rohumaad- preeriad ja savannid.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Tänapäevane ilme- mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varajased hominiidid. Kliima jahenemine (korduvad jäätumised), poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ilmusid inimese vahetud eellased, paljude imetaja- ja linnuliikide väljasuremine (üha kasvav inimese mõju planeedi elustikule).