Geokronoloogiline skaala Artur R2

Hadaikum

4600 BCE

Kestus: 4,6-4 mld aastat tagasi. Sellest perioodist pärit kivimeid võib leida Grönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, Maat tabavad meteoriidisajudt. Periodi lõppul kujuneb algne maakoor, atmosfäär ja ookean .

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu tekke

4500 BCE

Maa põrkas kokka taevakehaga ja moodustus Maa kaaslane - Kuu

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Kestvus 4000-2500 mln aastat tagasi. Selle perioodi meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid, nendes on ka säilinud bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Kestvus 2500-542 mln aastat tagasi. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Sel perioodil toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus Ediacara elustik.

proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kestvus 2500-542 mln aastat tagasi. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Sel perioodil toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus Ediacara elustik.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 543 BCE to 252 BCE

Kambrium

542 BCE

Kestvus 542-485 mln aastat tagasi. Selles ajastus tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kambriumi loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestvus 485-443 mln aastat tagasi. Selle ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks, mis tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Kestvus 443-419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid kalad. Sellel ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad, näiteks tuhatjalgsed.

Devon

419 BCE

Kestvus 419-359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu algul oli maismaataimestik madal ja hõre, kuid lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed

Karbon

359 BCE

Kestvus 359-299 mln aastat tagasi. Sel ajastul katsid maismaad metsad. Üleujutavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, mõnedel putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Kestvus 299-252 mln aastat tagasi. Sel ajastul tekkis hiidmanner Pangae, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Selle siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus 95% liikidest

Triias

252 BCE

Kestvus 252-201 mln aastat tagasi. Selle ajastu alguse elustik oli liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, kellest said peamine loomarühm maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal

Mesosoikum ehk keskaeg

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Kestvus 201-145 mln aasta tagasi. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga

Kriit

145 BCE

Kestvus 145-66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal olid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimus massiline väljasuremine, mille tõttu hävisid dinosaurused, roomajad jt. Väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Kestvus 66-23 mln aastat tagasi. Pärast Kriidi ajastu väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguses oli soe ja niiske kliima, pärast hakkas jahenema. Kujunesid ulatuslikud rohumaad, mis asendasid metsi

Kainosoikum ehk uusaeg

Period: 66 BCE to 1 BCE

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Kestus 23-2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Aafrikas ilmusid varased hominiidid- inimese eellased. Selle ajastu jooksul jahenes Maa kliima, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Kestvus 2,5 mln aastat tagasi. Kvaternaari ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, kelle evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiensi tekkimiseni. Selle ajastu jooksul surid välja paljud imetajad ja linnuliigid.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 to 66