geokronoloogiline skaala Anette S G2E

By Anette Sepp
  • 4600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    kujuneb planeet Maa, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. kivimeid on säilinud sellest perioodist Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • 4500 BCE

    Kuu teke

    Kuu teke
    Kuu tekkis 100 miljonit aastat tagasi Maa kokkupõrkel suure taevakehaga.
  • 4000 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

    Arhaikum ehk ürgeoon
    Meredes arenesid algelised eluvormid, sealt on pärilt vanimad leitud stromatoliidid (mikroorganismide toimel kujunenud kihilised moodusitised).
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • 2500 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

    Proterosoikum ehk agueoon
    Tsüanobakterite elutegevuse tõttu suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus, toimus mitu suurt jäätumist, aegkonna lõpuks ilmus pehmekehaline Ediacara elustik.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • 542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest, kasvas planktiliste vetikate hulk, loomariiki kuulusid selgrootute rühmad (käsnad, käsijalgsed, lühijalgsed ja limused), paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.
  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • Period: 542 BCE to 485 BCE

    Kambrium

  • 485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsium
    Soojades troopikameredes rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Esimesed maismaataimed. Kliima valdavalt soe, ajastu lõpul kliima jahenes, see lõppes jääajaga, mis tõi kaasa ookeanipinna alanemise (kuni 100m) ja madalmered muutusid maismaaks.
  • Period: 485 BCE to 443 BCE

    Ordoviitsium

  • 443 BCE

    Silur

    Silur
    Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega, kasvasid niisketel aladel, maad hakkasid asustama ka loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
  • Period: 443 BCE to 419 BCE

    Silur

  • 419 BCE

    Devon

    Devon
    Meredes rikkalik põhjaelustik (käsijalgsed, okasnahksed, trilobiidid). Selfimerede äärealal ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepiksed.
  • Period: 419 BCE to 359 BCE

    Devon

  • 359 BCE

    Karbon

    Karbon
    Maismaal võimsad metsad, üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lühijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime, ilmusid esimesed roomajad.
  • Period: 359 BCE to 299 BCE

    Karbon

  • 299 BCE

    Perm

    Perm
    Tekkis hiidmanner Pangaea, seda ümbritses Panthalassa ookean, mandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, seal valitses karm kliima. maismaaloomastikus ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal, meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
  • Period: 299 BCE to 252 BCE

    Perm

  • 252 BCE

    Triias

    Triias
    Ajastu alguse elustik liigivaene, ilmusid esimesed dinosaurused, esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • Period: 252 BCE to 201 BCE

    triias

  • 201 BCE

    Juura

    Juura
    Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad, ookeanides elas merelisi roomajaid (ihtüosaurusi ja plesiosaurusi), meredes elasid tänapäevast tüüpi kalad, suur osa maismaast kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
  • Period: 201 BCE to 145 BCE

    Juura

  • 145 BCE

    Kriit

    Kriit
    Ilmusid esimesed õistaimed, need hakkasid domineerima kogu maismaa taimestikus, ookeanite elu juura ajastust ei erine, maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued linnu - ja imetajaliigid, massiväljasuremise tõttu hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidisadu.
  • Period: 145 BCE to 66 BCE

    Kriit

  • 66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon, enamik imetajaid elasid maismaal, vaalade eellased asusid elama meredesse, ilmusid esimesed primaadid, algul kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel, kliima jahenemise tagajärjel muutusid valdavaks heitlehised taimed, kujunesid ulatuslikud rohumaad (preeriad, savannid).
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum

  • Period: 66 BCE to 23 BCE

    Paleogeen

  • 23 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme, hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired, kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud, Aafrikas ilmusid varased hominiidid (inimese eellased), Maa kliima jahenes oluliselt, see tõi kaasa korduvaid jäätumisi, poolustel kujunes jääkate.
  • Period: 23 BCE to 2 BCE

    Neogeen

  • 2 BCE

    Kvaternaar

    Kvaternaar
    Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased (perekond homo esindajad), väja suri palju imetajaid (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa), mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
  • Period: 2 BCE to 1 BCE

    Kvaternaar