-
4600 BCE
Hadaikum
Maa kujunemine; vulkaaniliselt aktiivne; sagedased meteoriidisajud; moodustusid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär; kivimeid leidub sellest perioodiost Gröönimalt, Kanadast ja Austraaliast -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
Maa põrkas kokku suure taevakehaga -
4000 BCE
Arhaikum
Meredes arenesid algelised eluvormid; pärinevad vanimad leitud stromatoliidid (mikroorganismide ja mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised); stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
-
2500 BCE
Proterosoikum
Mitmerakuliste organismide teke; atmosfääri ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus; toimus mitu suurt jäätumist; eukarüootide areng -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
-
542 BCE
Kambrium
Tekkisid peamised organismide ehitustüübid; kasvas planktiliste vetikate hulk; loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad; esimesed kalad -
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
-
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum ehk vanaaegkond
-
485 BCE
Orduviitsium
Esimesed maismaataimed; kliima oli valdavalt soe, kuid lõppes jääajaga; madalmered muutusid kuivaks maismaaks -
443 BCE
Silur
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubjavetikate ehitatud rifid; ujusid primitiivsed kalad; tekkisid esimesed maismaaloomad (tuhatjalgsed, meriskorpionid, skorpionid); maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel -
419 BCE
Devon
Esimesed metsad; esimesed kahepaiksed; troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik (käsijalgsed, okasnahksed, trilobiidid); kalad kasvasid väga suurteks ning olid tolleaegsed tippkiskjad -
359 BCE
Karbon
Maismaad katsid võimsad metsad (kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade eellased); kujunesid kivisöelademed; esimesed roomajad; osadel putukatel tekkis lennuvõime -
300 BCE
Perm
Hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean; hiidmandri siseala oli kaetud kõrbega; maismaal suurenes paljaseemnetaimede ja meredes luukalade osakaal; ajastu lõpul kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest -
252 BCE
Triias
Ajastu algul oli elustik liigivaene; esimesed dinosaurused; esimesed imetajad; meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum ehk keskaegkond
-
201 BCE
Juura
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad; ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid (ihtüosaurusi ja pleisosaurusi); maismaa oli tihedalt kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga -
145 BCE
Kriit
Ilmusid esimesed õistaimed; maismaal valitsesid dinosaurused; arenesid uued imetaja- ja linnuliigid; ajastu lõpul dinosaurused ja paljud merelised roomajad hävinesid (põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust) -
66 BCE
Paleogeen
Lindude ja imetajate kiire evolutsioon; ilmusid esimesed primaadid; esimesed jänesed; kasside teke; ajastu algus oli soe ja niiske (troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel); ajastu lõpul kliima jahenes ja kujunesid välja suured rohumaad (preeriad ja savannid) -
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum ehk uusaegkond
-
23 BCE
Neogeen
Laiemalt levisid maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired; kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud; Aafrikas ilmusid varased hominiidid (inimese eellased); poolustel kujunes jääkate; mandrite geograafia ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme -
2 BCE
Kvaternaar
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased (perekond Homo esindajad); välja surid mammut ja karvane ninasarvik