Maa

Geokronoloogiline skaala Anette A G2R1

  • 4600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    Maa kujunemine; vulkaaniliselt aktiivne; sagedased meteoriidisajud; moodustusid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär; kivimeid leidub sellest perioodiost Gröönimalt, Kanadast ja Austraaliast
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • 4500 BCE

    Kuu teke

    Kuu teke
    Maa põrkas kokku suure taevakehaga
  • 4000 BCE

    Arhaikum

    Arhaikum
    Meredes arenesid algelised eluvormid; pärinevad vanimad leitud stromatoliidid (mikroorganismide ja mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised); stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • 2500 BCE

    Proterosoikum

    Proterosoikum
    Mitmerakuliste organismide teke; atmosfääri ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus; toimus mitu suurt jäätumist; eukarüootide areng
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • 542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    Tekkisid peamised organismide ehitustüübid; kasvas planktiliste vetikate hulk; loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad; esimesed kalad
  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • 485 BCE

    Orduviitsium

    Orduviitsium
    Esimesed maismaataimed; kliima oli valdavalt soe, kuid lõppes jääajaga; madalmered muutusid kuivaks maismaaks
  • 443 BCE

    Silur

    Silur
    Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubjavetikate ehitatud rifid; ujusid primitiivsed kalad; tekkisid esimesed maismaaloomad (tuhatjalgsed, meriskorpionid, skorpionid); maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel
  • 419 BCE

    Devon

    Devon
    Esimesed metsad; esimesed kahepaiksed; troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik (käsijalgsed, okasnahksed, trilobiidid); kalad kasvasid väga suurteks ning olid tolleaegsed tippkiskjad
  • 359 BCE

    Karbon

    Karbon
    Maismaad katsid võimsad metsad (kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade eellased); kujunesid kivisöelademed; esimesed roomajad; osadel putukatel tekkis lennuvõime
  • 300 BCE

    Perm

    Perm
    Hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean; hiidmandri siseala oli kaetud kõrbega; maismaal suurenes paljaseemnetaimede ja meredes luukalade osakaal; ajastu lõpul kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest
  • 252 BCE

    Triias

    Triias
    Ajastu algul oli elustik liigivaene; esimesed dinosaurused; esimesed imetajad; meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • 201 BCE

    Juura

    Juura
    Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad; ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid (ihtüosaurusi ja pleisosaurusi); maismaa oli tihedalt kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga
  • 145 BCE

    Kriit

    Kriit
    Ilmusid esimesed õistaimed; maismaal valitsesid dinosaurused; arenesid uued imetaja- ja linnuliigid; ajastu lõpul dinosaurused ja paljud merelised roomajad hävinesid (põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust)
  • 66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    Lindude ja imetajate kiire evolutsioon; ilmusid esimesed primaadid; esimesed jänesed; kasside teke; ajastu algus oli soe ja niiske (troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel); ajastu lõpul kliima jahenes ja kujunesid välja suured rohumaad (preeriad ja savannid)
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • 23 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    Laiemalt levisid maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired; kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud; Aafrikas ilmusid varased hominiidid (inimese eellased); poolustel kujunes jääkate; mandrite geograafia ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme
  • 2 BCE

    Kvaternaar

    Kvaternaar
    Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased (perekond Homo esindajad); välja surid mammut ja karvane ninasarvik