Geokronoloogiline skaala Anet R1

Hadaikum

4600 BCE

Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud, moodustusid algne maakoor ja atmosfäär ning ookeanid, kivimeid leidub sellest perioodist Gröönimaalt, Kanadast ja Austraaliast.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku suure taevakehaga.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Arhaikum

3800 BCE

Meredes arenevad algelised eluvormid, pärinevad vanimad leitud stromatoliidid.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Proterosoikum

2100 BCE

Mitmerakuliste organismide teke, hapnikusisaldus ookeanide pinnakihis suureneb, toimus mitu suurt jäätumist, eukarüootide areng.

Esimesed mere selgrootud

570 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, kasvab planktiliste vetikate hulk, loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Esimesed kalad

505 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Ilmusid esimesed maismaataimed, kliima valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimud kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga, mereelustiku massiline väljasuremine.

Silur

443 BCE

Meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad, taimed jätkasid maismaa asustamist, maismaad hakkasid asustama ka loomad.

Esimesed maismaa taimed

438 BCE

Devon

419 BCE

Tolleaegseteks tippkiskjateks olid väga suureks kasvanud kalad, suured muutused maismaal, ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad, ilmusid esimesed kahepaiksed.

Esimesed kahepaiksed

408 BCE

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, tekkis suurel hulgal kivisütt, maismaal elas rohkesti lülijalgseid, maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Esimesed roomajad

320 BCE

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, seda ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean, maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal, ajastu lõppes Maa suurima väljasuremisega.

Triias

252 BCE

Ajastu algul elustik üsna liigivaene, ilmusid esimesed dinosaurused ja imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Esimesed imetajad

208 BCE

Juura

201 BCE

Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad, ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid, meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad, suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus, maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid, ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad ning teised elusolendid, väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Esimesed õistaimed

140 BCE

Paleogeen

66 BCE

Algab lindude ja imetajate kiire evolutsioon, enamik imetajaid elas maismaal, ilmusid esimesed primaadid, paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed, kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme, laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired, kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud, Aafrikas ilmusid varased hominiidid, ajastu jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi, poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni, ajastu jooksul oli välja surnud palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa), mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.