-
4600 BCE
Hadaikum
Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud, moodustusid algne maakoor ja atmosfäär ning ookeanid, kivimeid leidub sellest perioodist Gröönimaalt, Kanadast ja Austraaliast. -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
Maa põrkas kokku suure taevakehaga. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
-
3800 BCE
Arhaikum
Meredes arenevad algelised eluvormid, pärinevad vanimad leitud stromatoliidid. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
-
2100 BCE
Proterosoikum
Mitmerakuliste organismide teke, hapnikusisaldus ookeanide pinnakihis suureneb, toimus mitu suurt jäätumist, eukarüootide areng. -
570 BCE
Esimesed mere selgrootud
-
542 BCE
Kambrium
Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, kasvab planktiliste vetikate hulk, loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad. -
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
-
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum ehk vanaaegkond
-
505 BCE
Esimesed kalad
-
485 BCE
Ordoviitsium
Ilmusid esimesed maismaataimed, kliima valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimud kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga, mereelustiku massiline väljasuremine. -
443 BCE
Silur
Meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad, taimed jätkasid maismaa asustamist, maismaad hakkasid asustama ka loomad. -
438 BCE
Esimesed maismaa taimed
-
419 BCE
Devon
Tolleaegseteks tippkiskjateks olid väga suureks kasvanud kalad, suured muutused maismaal, ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad, ilmusid esimesed kahepaiksed. -
408 BCE
Esimesed kahepaiksed
-
359 BCE
Karbon
Maismaad katsid võimsad metsad, tekkis suurel hulgal kivisütt, maismaal elas rohkesti lülijalgseid, maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
320 BCE
Esimesed roomajad
-
299 BCE
Perm
Tekkis hiidmanner Pangaea, seda ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean, maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal, ajastu lõppes Maa suurima väljasuremisega. -
252 BCE
Triias
Ajastu algul elustik üsna liigivaene, ilmusid esimesed dinosaurused ja imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum ehk keskaegkond
-
208 BCE
Esimesed imetajad
-
201 BCE
Juura
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad, ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid, meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad, suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
145 BCE
Kriit
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus, maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid, ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad ning teised elusolendid, väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
140 BCE
Esimesed õistaimed
-
66 BCE
Paleogeen
Algab lindude ja imetajate kiire evolutsioon, enamik imetajaid elas maismaal, ilmusid esimesed primaadid, paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed, kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi. -
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum ehk uusaegkond
-
23 BCE
Neogeen
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme, laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired, kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud, Aafrikas ilmusid varased hominiidid, ajastu jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi, poolustel kujunes jääkate. -
2 BCE
Kvaternaar
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni, ajastu jooksul oli välja surnud palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa), mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
