Geokronoloogiline skaala Andreas A

Hadaikum

4600 BCE

Kujunes Maa. Vulkaaniliselt aktiivne. Sagedased meteoriidisadud. Kujunesid algsed maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Sellest perioodist on säilinud kivimid Kanadas, Gröönimaal, Austraalias.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Planeet Maaga põrkas kokku suur taevakeha.

Stromatoliidide arengu algus

4000 BCE

Mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihiliste moodustiste arengu algus.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid.

Hapnikusisalduse suurenemine

2500 BCE

Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakulised organismid

2100 BCE

Meredes tekkisid esimesed mitmerakulised organismid.

Eukarüootide areng

1500 BCE

Algas esimeste eukarüootide areng.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Kambriumi plahvatus

530 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kasvas planktiliste vetikate hulk; vetikad olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Tekkisid ka esimesed kalad.

Ilmusid esimesed maismaataimed

480 BCE

Valdavalt soe kliima soodustas esimeste maismaataimede tekkimise.

Mereelustiku massiline väljasuremine

450 BCE

Orduviitsiumi ajastu lõpus hakkas kliima kiiresti jahenema, mille tagajärjel algas jääaeg, mis hävitas suurel hulgal mereelustiku elualasid.

Soojades meredes kujunesid rifid

431 BCE

Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, milles ujusid ka primitiivsed kalad. Maismaad hakkasid asustama ka loomad.

Esimesed metsad

385 BCE

Kui devoni algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre, siis ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad.

Esimesed kahepaiksed

375 BCE

Ilmusid esimesed kahepaiksed- selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saada.

Maismaale ilmusid esimesed roomajad

320 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime ja ilmusid esimesed roomajad.

Tekkis hiidmanner Pangaea

290 BCE

Hiidmandrit ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean ning Pangea siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaa taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal, meredes aga luukalade osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Permi ajastu väljasuremine

251 BCE

Permi ajastu lõppes väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Dinosauruste ilmumine

225 BCE

Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ja ajastu lõpul toimunud väljasuremine muutis nad peamiseks loomarühmaks maismaal.

Imetajate ilmumine

201 BCE

Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Esimesed linnud

150 BCE

Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Esimesed õistaimed

130 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Üks esimesi õistaimi oli Archefructus.

Esimesed mesilased

100 BCE

Tekkiside maailma esimesed mesilased.

Raide kõrgaeg

90 BCE

Railaadsete kalade kõrgaeg Hilis-Kriidis.

Dinosauruste väljasuremine

66 BCE

Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Väljasuremise põhjus on teadmata- mõned peavad põhjuseks meteoriidiplahvatust.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Esimesed jänesed

52 BCE

Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid, sealhulgas ka jänesed. Hiljem tekkisid ka esimesed kassid. Kliima hakkas järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad(preeriad ja savannid), mis asendasid seniseid metsi.

Inimahvide teke

7 BCE

Aafrikas ilmusid varased hominiidid ehk inimeste eellased.

Inimeste areng

2 BCE

Kvaternaari ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- prekekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni.