Geokronoloogiline skaala Alexandra S. G2E

Hadaikum

4600 BCE

Kujuneb planeet Maa, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Oli kaetud kraatrite, kivide ja tolmuga. Kivimeid on säilinud sellest perioodist Gröönimaal, Kanadas, Austraalias. Ei ole säilinud kive ega fossiile - pole midagi, välja arvatud mõned juhuslikud kristallid, mis on segatud noorematesse kivimitesse.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Arhaikum

4000 BCE

Selle meredes arenesid algelised eluvormid. Selle ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismide ning ka tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised, säilinud on ka bakterfossiile.

Arhaikum e. ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Eobakter - varased fossiilsed bakterid

3100 BCE

Ilmusid sinakasrohelised sinivetikad

3000 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus, toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik pehmekehaline nn Ediacara elustik.

Proterosoikum e. agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Ilmusid esimesed mereselgrootud

570 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, kasvas planktiliste vetikate hulk, ilmusid paljud selgrootute rühmad, mitmetel loomadel kujunes mineraalne toes.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum e. vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ilmusid esimesed kalad

505 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik, ilmusid esimesed maismaataimed, kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõppes jääajaga, mis tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra, muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks, mereelustiku massiline väljasuremine.

Silur

443 BCE

Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad, taimed jätkasid maismaa asustamist, varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad.

Ilmusid esimesed maismaataimed

438 BCE

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik, šelfimerede äärealadel olid suured rifid, paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsa, ilmusid esimesed kahepaiksed.

Ilmusid esimesed kahepaiksed

408 BCE

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, üleujutatud aladel kujunesid surnud puidust kivisöelademed, maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime, ilmusid esimesed roomajad.

Ilmusid esimesed roomajad

320 BCE

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean, selle mandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima, ülekaalus olid need roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada, suurenes paljasseemnetaimede ning luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Ajastu alguses oli elustik liigivaene, ilmusid esimesed dinosaurused, ajastu lõpus toimus järjekordne väljasuremine, dinosaurustest sai peamine loomarühm maismaal, ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum e. keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Ilmusid esimesed imetajad

208 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad, ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad, ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid- ihtüosaurusi ja plesiosaurusi, meredes elasid tänapäeva tüüpi kalad, suur osa maismaad oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Esimesed õistaimed, ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega, maismaal valitsesid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Ilmusid esimesed õistaimed

140 BCE

Paleogeen

66 BCE

Dinosaurused ja teised hiidroomajad surid välja, algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon, imetajad kujunesid liigirikkaks rühmaks, ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguses oli kliima soe ja niiske, seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed, kujunesid preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum e. uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Levisid maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired, kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Kliima jahenes, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi, poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Surid välja palju imetaja- ja linnuliigid.