Geokronoloogiline skaala Aleksandra K G2E

Hadaikum

4600 BCE

Kujuneb planeet Maa, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Kujunevad välja maakoor, hüdrosfäär ja atmosfäär. Kuu tekkis, kui Maaga põrkas kokku suur taevakeha. Selle ajastu kivimeid on leitud Gröönimaal, Austraalias ning Kanadast.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Meredes hakkasid arenema algsed eluvormid. Sellest ajastust pärinevad vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Arhaikum

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevuse pärast suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimusid suured jäätumised.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekivad kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval ning suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Vette tekkisid esimesed selgroogsed loomad.

Ordoviitsium

485 BCE

Troopikameredes kujunes välja rikkalik elustik, tekkisid esimesed maismaataimed. Kliima kiire jahenemise tõttu toimus jääaeg. Madalmerede kuivamisel suri massiliselt mereosganisme.

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist ning maismaale hakkasid ka ilmuma loomad.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Meresid ja järvi asustasid suured kalad. Selfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Kujunesid esimesed kahepaiksed selgroogsed, kes olid vøimelised lühikest aega maismaal hakkama saada.

Karbon

395 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad. Tekkis palju lühijalgseid ning osadel putukatel tuli lennuvõime. Maismaale kujunesid välja roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kõrbega, kus valitses karm kliima, kus suutsid elada peamiselt ainult roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõpus toimus ajaloo suurim väljasuremine milles kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Alguses oli ajastu liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, eelmise ajastu lõpul toimunud väljasuremine andis neile võimaluse muutuda domineerivaks loomarühmaks Maal. Tekkisid esimesed imetajad ning suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Tekivad simesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides rohkelt roomajaid. Suur osa maisamaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosnevate metsadega.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid kiiresti domineerima maismaa taimestikku. Ookeanid ja mered asustatud sauruste ja karpidega. Arenesid uued imetaja - ja linnuliigid. Lõpus toimub massiline väljasuremine meteoriidikokkupõrke tõttu.

Paleogeen

66 BCE

Toimus lindude ja imetajade kiire evolutsioon. Imetajadest kujunes välja liigirikas rühm. Enamus imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Paleogeeni kliima oli niiske ja soe. Kujunesid välja suured rohumaad - preeriad ja savannid. Ilmusid ka esimesed primaadid.

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, taimestik ja loomastik muutusid tänapäevaseks. Hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, rotid ja hiired. Tekkisid esimesed hominiidid ehk inimeste eellased. Maa kiilma jahenemine tõi kaasa pooluste jäätumise.

Kvaternaar

2 BCE

Esimesed perekond Homo esindajad, kelle evulatsioon on viinud Homo sapiens tekkimiseni. Surevad välja paljud imetajad.(näiteks mammutid, dodo linnud)