Geokronoloogiline skaala Aleksandr G2R3

By Aleksandr Gryschenko
  • 4600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    4.6 mld kuni 4 mld a. tagasi. Periood oli vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpuks kujunes algne maakoor, siis atmosfäär ja ookean. Sellest ajast on säilinud kivimeid, vaid Gröönimaa, Kanadas ja Austraalias
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • 4500 BCE

    Kuu teke

    Kuu teke
    Maa põrkas kokku Theiaga ja moodustus Kuu.
  • 4000 BCE

    Arhaikum

    Arhaikum
    4 mld a. tagasi kuni 2,5 mld a. tagasi. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid ja ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

    Arhaikum ehk ürgeoon
  • 3800 BCE

    Elu teke

    Elu teke
    Elu arvatavasti tekkis 3,8 - 3,5 mld aastat tagasi. Elu sai alguse vesisest elupaigast ja esialgsed rakud, mis tekkisid, olid anaeroobsed, kuna ümbruskonnas puudus hapnikust.
  • 2500 BCE

    Proterosoikum

    Proterosoikum
    Kestis 2,5 kuni 542 mln aastat tagasi. Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Perioodis toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

    Proterosoikum ehk agueoon
  • 542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    Kestis 542-485 mln aastat tagasi. Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Seda kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuseks. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.
  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

    Fanerosoikum
  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum

    Paleosoikum
  • 485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsium
    485-443 mln aastat tagasi. Soojades troopikameredes rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid. Esimesed maismaataimed. Kliima valdavalt soe, ajastu lõppes jääajaga.
  • 443 BCE

    Silur

    Silur
    Kestis 443-419 mln aastat tagasi. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Käsnad, korallid ja lubivetikad ehitasid riffe. Esimesed taimed olid lihtsa ehitusega, paiknesid niisketes kohtades. Tekkisid ka esimesed loomad, kelle hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
  • 419 BCE

    Devon

    Devon
    419-359 mln aastat tagasi. Soojade troopikamerede põhjaelustik oli rikkalik. Merede ja järvede tippkiskjad: rüükalad ja vihtuimsed. Esimeste metsade tekke. Esimesed kahepaiksed.
  • 359 BCE

    Karbon

    Karbon
    Kestis 359-299 mln aastat tagasi. Sel ajastul katsid maismaad võimsad metsad. Üleujutatud aladel tekkisid metsade surnud puidust kivisöelademed.
  • 299 BCE

    Perm

    Perm
    300-250 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala kuivas kõrbes valitses karm kliima. Sellistes tingimustes suutsid elada roomajad, kes olid seega maismaaloomastiku hulgas ülekaalus.
  • 252 BCE

    triias

    triias
    Liigivaene elustik. Ilmusid esimesed dinosaurused. Ilmusid ka esimesed imetajad ning meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
  • 252 BCE

    Juura

    Juura
    Kestis 201-145 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

    Mesosoikum ehk keskaegkond
  • 145 BCE

    Kriit

    Kriit
    145-66 mln aastat tagasi. Maismaataimestikus domineerivad õistaimed. Ookeanides ja meredes plesiosaurused ja ihtüosaurused ning ammoniidid ja lehmsarve meenutavad karbid- rudistid.
  • 66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    66-23 mln aastat tagasi. Dinosaurused ja hiidroomajad surid välja, algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased elasid ka meredes. Ilmusid esimesed primaalid. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

    Kainosoikum ehk uusaegkond
  • 23 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    23-2,5 mln aastat tagasi. Tänapäevase ilme omandasid mandrite kuju ja asukoht, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned. Maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas varased hominiidid ehk inimese eellased. kliima jahenemine, korduvad jäätumised. Poolustele kujunes jääkate.
  • 2 BCE

    Kvaternaar

    Kvaternaar
    2,5-0 mln aastat tagasi. Ajastu alguses inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad Aafrikas. Imetajate (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliikide (dodo, moa) väljasuremine. Väljasuremist seostatakse inimese mõju kasvuga planeedi elustikule.