-
4600 BCE
Hadaikum
Hadaikum algas Maa kujunemisega 4 miljardit aastat tagasi. Umbes 100 miljonit aastat hiljem tekkis Maa kaaslane Kuu. Hadaikum lõppes maakoore, atmosfääri ja algse maakoore välja kujunemisega. -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
Hadaikum algas Maa kujunemisega 4 miljardit aastat tagasi. Umbes 100 miljonit aastat hiljem tekkis Maa kaaslane Kuu. Hadaikum lõppes maakoore, atmosfääri ja algse maakoore välja kujunemisega. -
4000 BCE
Arhaikum
Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumist on leitud vanimad stromatoliidid, milles on säilinud palju bakterfossiile. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
-
2500 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
Atmosfääris ja ookeani pinnakihis suurenes hapniku sisaldus tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele. Proterosoikumisse jääb mitu suurt jäätumist ja pehmekehalise Ediacra elustiku tekkimine. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
-
542 BCE
Kambrium
Tekkisid peamised organismide ehitustüübid. Loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad, arenes välja mineraaltoes (ilmselt kaitseks röövloomade vastu). -
Period: 542 BCE to 2 BCE
Fanerosoikum
-
Period: 542 BCE to 485 BCE
Kambrium
-
485 BCE
Ordoviitsium
Ordoviitsiumi ajal ilmusid esimesed maismaataimede. Ajasti alguses oli kliima üldiselt soe, aga lõppes jääajaga, mis muutis madalmered maismaaks ja mereelustik suri massiliselt välja. -
Period: 485 BCE to 443 BCE
Ordoviitsium
-
443 BCE
Silur
Tekkisid algelised kalad, soojades meredes kujunesid välja käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid. Väiksed ja algelised maismaataimed elasid tavaliselt üleujutatud aladel. Esimesed maismaaloomad olid tuhatjalgsed, skorpionid ja meriskorpionid. -
Period: 443 BCE to 419 BCE
Silur
-
419 BCE
Devon
Ilmusid kahepaiksed ja troopikameredes oli tihe põhjaelustik. Paljudes meredes ja järvedes elasid kalad, kes olid kasvanud suurteks tippkiskjateks. Suured muutused toimusid ka maismaal- ajastiku lõpuks olid tekkinud metsad. -
Period: 419 BCE to 299 BCE
Devon
-
359 BCE
Karbon
Maismaale tekkisid esimesed roomajad ja elas palju lülijalgseid ning lennuvõimelised putukad. Maad katsid võimsad metsad, kus elasid nt sõnajalgade eellased. Surnust puidust kujunesid kivisöelademed, mille taolisi pole tekkinud üheskis teises geoloogilistel ajastutel. -
299 BCE
Perm
Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses ookean ja siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Seal olid ülekaalus roomajad, kes olid seal suutelised elama. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal, meredes luukalade. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega. -
Period: 299 BCE to 252 BCE
Perm
-
252 BCE
Triias
Elustiku taastamiseks kulus ligi 10 miljonit aastat. Peamiseks loomarühmaks maismaal muutusid äsjailmunud dinosaurused. Ajastu lõpustoimus jälle väljasuremine. Arenesid välja esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide tasakaal. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesoikum ehk keskaegkond
-
Period: 252 BCE to 201 BCE
Triias
-
201 BCE
Juura
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Suurem osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Period: 201 BCE to 145 BCE
Juura
-
145 BCE
Kriit
Esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused ning arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasurenemise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Peamiseks väljasuremisepõhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
Period: 145 BCE to 66 BCE
Kriit
-
66 BCE
Paleogeen
Pärast dinosauruste ja teiste roomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujuneisd suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elasid maismaal kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Kliima oli alguses soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid. Siis hakkas kliima järk-järgult jahenema. -
Period: 66 BCE to 23 BCE
Paleogeen
-
23 BCE
Neogeen
Neogeeni ilmastik (kliima), loomastik ja taimestik sarnanes üldjoontes tänapäevastega.Paljud praegu laialt levinud taime- ja loomaliigid nagu näiteks maod, laululinnud, konnad, rotid, hiired ning taimedest rohttaimed hakkasid kiirelt levima just Neogeenis. Ilmusid esimesed inimese eellased. Maa kliima jahenes ning tõi kaasa korduvaid jäätumisi. -
23 BCE
Kvaternaar
Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Selle ajastu jooksul on välja surnud palju imetaja- (mammutid, karvased ninasarvikud) ja linnuliike (moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule. -
Period: 23 BCE to 2 BCE
Neogeen
-
Period: 23 BCE to 2 BCE
Kvaternaar
-
Period: 1 CE to 1 CE
Kainosoikum ehk uusaegkond
-
Period: 1 CE to 1 CE
Kainosoikum ehk uusaegkond
