Geokronoloogiline skaala Aarup E

Hadahaikum, Maa teke

4600 BCE

Maa sisemuse moodustas umbes 4,5 miljardit aastat tagasi keev-mullitav ülituline sulakivim.
Rasked elemendid nagu raud ja nikkel koondusid keskele, moodustades Maa tahke südamiku. Kergemad elemendid, peamiselt hõõguvtuline räni ja alumiinium, kerkisid pinnale. Seal, kus maakoor oli õhuke, purskus vedel kivim laavana vulkaanide näol pinnale.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Umbes 100 miljonit aastat pärast Maa moodustamist põrkas meie planeet kokku suure taevakehaga Theiaga, mille tagajärjel tekkis Maa looduslik sateliit Kuu.

Arhaikum e. ürgeoon

4000 BCE

Kestus: 4 mld - 2,5 mld aastat tagasi. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormind. Arhaikumi (ja ka proterosoikumi) ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Arhaikum e. ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Stromatoliidid

3500 BCE

Stromatoliidid hakkasid aarenema 3,5 mld aastat tagasi. Neid võib praegugi kohata näiteks Austraalias.

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Kestus: 2,5 mld - 542 mln aastat tagasi. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeani pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik, teadlaste seas siiani vaidlusi tekitav pehmekehaline nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.

Proterosoikum e. agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Vanim eukarüoodi kivistis

1900 BCE

Pärit 1,9 mld aastat tagasi. Vanim eukarüoodi kivistis, leitud USAst Michiganist.

Fanerosoikum

542 BCE

Kestus: 542 mln aastat tagasi, kuni tänapäevani. Jaguneb kolmeks: paleosoikum ehk vanaaegkond, mesosoikum ehk keskaegkond ja kainosoikum ehk uusaegkond. Fanerosoikumi jooksul toimusid suurimad muudatused evolutsiooni käigus.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

542 BCE

Kestus: 542 mln - 252 mln aastat tagasi. Paleosoikumi ajal arenesid välja esimesed skeletiga organismid, maismaataimed, kalad, putukad, roomajad ning perioodi lõpuks surid välja trilobiidid. Periood jagunes kuueks ajastuks: kambrium, ordoviitsium, silur, devon, karbon ja perm.

Kambrium

542 BCE

Kestus: 542 mln - 485 mln aastat tagasi. Tekkisid organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Kasvas planktiliste vetikate hulk; vetikad olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum e. vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestus: 485 mln - 443 mln aastat tagasi. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks.

Silur

443 BCE

Kestus: 443 mln - 419 mln aastat tagasi. Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad; esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid, ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Kestus: 419 mln - 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed ja tilobiidid- ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad.

Karbon

359 BCE

Kestus: 359 mln - 299 mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime, ilmusid ka esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Kestus: 299 mln - 252 mln aastat tagas. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Loomastikus olid ülekaalus roomajad, taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meres luukalade osakaal. Permi ajastu lõpus toimus ajaloo suurim väljasuremine, kadus kuni 95% Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Kestus: 252 mln - 201 mln aastat tagasi. Ajastu algul oli elustik üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud välja suremisest taastumiseks kulus elustikul 10 miljonit aastat.

Mesosoikum ehk keskaegkond

252 BCE

Kestus: 252 mln - 66 mln aastat tagasi. Mesosoikumi perioodi domineerisid dinosaurused, kes perioodi lõpuks välja surid. Periood jagunes kolmeks ajastuks: triias, juura ja kriit.

Mesosoikum e. keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Kestus: 201 mln - 145 mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid, meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga

Kriit

145 BCE

Kestus: 145 mln - 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa taimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused,paljud merelised roomajad. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks on meteoriidiplahvatus.

Kainosoikum

66 BCE

Kestus: 66 mln aastat tagasi - tänapäevani. Kainosoikumi ajal hakkasid arenema imetajad, nende hulgas ka inimesed. Periood jagunes kolmeks ajastuks: paleogeen, neogeen ja kvaternaar.

Paleogeen

66 BCE

Kestus: 66 mln - 23 mln aastat tagasi. Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Ajastu lõpu poole hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum e. uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Kestus: 23 mln - 2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid- inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Kestus: 2,5 mln aastat tagasi - tänapäevani. Ilmusid vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiensi tekkimiseni. Paljud imetaja- ja linnuliigid surid välja, mida seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.