Geokronoloogiline skaala Katre Helena

By KatreHelena
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    HADAIKUM

    Algas Maa kujunemine 4 miljardit aastat tagasi ning Maad tabasid sagedased meteoriidisajud. 100 miljonit aastat pärast Maa moodustumist põrkus Maa kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Kuu.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    ARHAIKUM

    Nimetatakse ürgeooniks ka. Meredes arenesid esimesed algelised eluvormid. Sellest ajastust on ka pärit vanimad leitud stromatoliidid: tsüano-ja purpurbakterite ja mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    PROTEROSOIKUM

    (agueoon) Suurenes hapnikusisaldus tänu fotosünteesivate bakterite elutegevusele. Suur jäätumine, kus maa oli mitmest kohast kaetud jääga. Aegkonna lõpus tekkis pehmekehaline (Ediacara) elustik.
  • Period: 542 BCE to 485 BCE

    KAMBRIUM

    Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Selles ajastus kasvasid planktiliste vetikate hulk, kes olid omakorda söögiks rikkalikule loomastikule. Tekkisid selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõsed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Välisskelett kujunes vastusena röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste evolutsioonile.
  • Period: 485 BCE to 443 BCE

    ORDOVIITSIUM

    Soojades troopika meredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmused esimesed maismaataimed. Kliima oli ajastu alguses valavlt soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire jahenemine, mis tõi endaga kaasa ookeanipinna alanemise ja mereelustiku massilise väljasuremise.
  • Period: 443 BCE to 419 BCE

    SILUR

    Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Taimed olid väiksed ja kasvasid niisketel, sageli ka üleujutatud aladel. Ka loomad hakkasid ennast sisse seadma. Esimeste maismaa loomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
  • Period: 419 BCE to 359 BCE

    DEVON

    Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik: käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asutanud kalad olid kasvanud tippkiskjateks, nt rüükalad ja vihtuimsed. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad ning ilmusid esimesed kahepaiksed- selgroogsed. Nemad said juba lühikest aega maismaal olla.
  • Period: 359 BCE to 299 BCE

    KARBON

    Maismaad vallutasid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuurused versioonid. Üleujutatud aladel tekkisid esimesed kivisöelademed. Osadel putukatel tekkis lennuvõime ja maismaale ilmusid esimesed roomajad.
  • Period: 299 BCE to 252 BCE

    PERM

    Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Peamiselt elasid seal roomajad, sest nemad suutsid kliimaga toime tulla. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade ülekaal. Ajastu lõpus toimus ajaloo suurim väljasuremine, kui 95% Maad asustanud liike kadus.
  • Period: 252 BCE to 201 BCE

    TRIIAS

    Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine tegi nad peamiseks loomarühmkas maismaal. Samuti ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
  • Period: 201 BCE to 145 BCE

    JUURA

    Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid: ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Maismaad kattis tihedalt paljaseemnetaimedest koosnev mets.
  • Period: 145 BCE to 66 BCE

    KRIIT

    Ilmusid esimesed õistaimed, mis võtsid kiirelt maismaa taimestiku üle. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega. Arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpus toimus jällegi suur väljasuremine, kus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Peamiseks väljasuremiseks peetakse metoriidiplahvatust.
  • Period: 66 BCE to 23 BCE

    PALEOGEEN

    Algas lindude ja imetajate evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal aga vaalade eelkäijad meredesse. ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguses oli kliima soe ja niiske, millega kasvasid hästi troopilised metsad. Ajastu lõpu poole hakkkas kliima järk-järgult jahenema, millega muutsuid valdavaks heitlehised taimed.
  • Period: 23 BCE to 2 BCE

    NEOGEEN

    Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Loomariigist hakkasid laiemalt levima maod, konnad, laululinnu, samuti hiired ja rotid. Aafrikas ilmusid varased hominiidid- inimese eelased. Poolustel kujunes jääkate.
  • Period: 2 BCE to 1 CE

    KVATERNAAR

    Ajastu aöguses ilmusid esimesed inimese eellased - perekond HOMO esindajad. Ajastul suri välja palju imetajaid, nt mammutid ja karvane ninasarvik. Linnuliikidest suri välja nt dodo ja moa. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.