Geokronoloogiline skaala

Hadaikum

4600 BCE

Maa tekkimise protsess. Alguses oli see vulkaaniliselt aktiivne ja koges sageli meteoriidisadusid. Perioodi lõpuks olid välja kujunenud esialgne maakoor, atmosfäär ja ookean. Kivimid, mis on säilinud, on leitavad ainult Kanadas, Austraalias ja Gröönimaal.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Arhaikum

4500 BCE

Meredes arenesid algsed eluvormid. Vanimad teadaolevad stromatoliidid on kihilised struktuurid, mis tekkisid mikroorganismide ja vetikate tegevuse tagajärjel. Stromatoliidide areng algas umbes 3,5 miljardit aastat tagasi. Samuti on leitud säilinud bakterite fossiile.

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku Theiaga ja sellest tekkis meie Kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Atmosfääri ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus tänu tsüanobakterite tegevusele. Ajalooliselt esines mitu suurt jäätumisperioodi. Aegkonna lõpus ilmus nn Ediacara elustik, mis koosnes pehmekehalistest organismidest.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Sellel ajajärgul tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Planktoniliste vetikate hulk suurenes märkimisväärselt. Loomariigis ilmusid mitmed uued selgrootute rühmad.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Sel perioodil ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli peamiselt soe, kuid ajastu lõpus toimus kiire kliima jahenemine, mis viis jääaja alguseni. See jäätumine muutis paljud madalikud kuivaks maismaaks, mis omakorda põhjustas mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Sel ajal kujunesid rifid, mis olid ehitatud käsnade, korallide ja lubivetikate poolt. Veekeskkonnas ujusid primitiivsed kalad. Samal ajal jätkasid taimed maismaa koloniseerimist. Maismaataimed olid väikesed, lihtsa ehitusega ja kasvasid niisketel ning üleujutatud aladel. Samuti tekkis maismaaloomade maailmas uusi liike.

Devon

419 BCE

Troopikameredes oli rikkalik põhjaelustik. Paljud meredes ja järvedes elavad kalaliigid, nagu rüükalad ja vihtuimsed, olid tipptasemel kiskjad. Maismaal toimusid märkimisväärsed muutused, kuna ilmusid esimesed metsad ja esimesed kahepaiksed.

Karbon

350 BCE

Looduslikus keskkonnas kujunesid võimsad metsad, kus kasvasid eellased tänapäeva sõnajalgadele, osjadele ja koldadele, moodustades hiigelsuured puud. Üleujutatud piirkondades asuvate metsade surnud puudest kujunesid kivisöelademed. Maismaal oli rohkelt lülijalgseid, ja mõnedel putukaliikidel tekkis võime lennata. Samal ajal ilmusid esimesed roomajad.

Perm

300 BCE

Hiidmandri Pangaea teke tõi kaasa olulised muutused. Hiidmandri sisealadel valitses kuiv kõrbekliima, mis põhjustas väljakutseid elusorganismidele. Maismaal domineerisid roomajad. Samal ajal suurenes paljasseemnetaimede ja luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mil kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest kadus.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

Permi ajastu lõpul toimunud väljasuremise tagajärjel oli elustik üsna väheste liikidega ning selle taastumine võttis aega kuni 10 miljonit aastat. Sel perioodil ilmusid esimesed dinosaurused ja imetajad, mis olid olulised sündmused elu evolutsioonilises ajaloos. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. Ajastu lõpus toimus taas ulatuslik väljasuremine.

Juura

200 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elasid tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Esimesed õistaimed ilmusid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeane ja meresid asustasid plesiosaurused, ihtüosaurused, ammoniidid ja karpidega sarnased loomad. Dinosaurused valitsesid maismaal, samal ajal kui tekkisid uued imetajate ja linnuliigid. Triiase ajastu lõpus toimus ulatuslik massiline väljasuremine, mille põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust, mis viis dinosauruste, paljude mereliste roomajate ja teiste liikide kadumiseni.

Paleogeen

66 BCE

Lindude ja imetajate evolutsioon kiirenes sel perioodil. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade esivanemad hakkasid koloniseerima meresid. Lisaks ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguses valitses soe ja niiske kliima, mis võimaldas troopilistel metsadel kasvada isegi suurtel laiuskraadidel. Hiljem muutus kliima jahedamaks ja heitlehised taimed hakkasid domineerima. See põhjustas seniste metsade asendumise ulatuslike rohumaade, nagu preeriad ja savannid, tekkega.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, loomastik ja taimestik võtsid vastu tänapäevase ilme. Laialdaselt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Samuti arenesid tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid, inimeste eellased. Maa kliima jahenemine põhjustas korduvaid jäätumisperioode.

Kvaternaar

3 BCE

Ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad. Suures kogustes imetaja- ja linnuliikide väljasuremine. Väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.