Geokronoloogile skaala

  • 4600 BCE

    Maa tekkimine

  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Haidaikum

    Vulkaaniliselt väga aktiivne periood ning Maad tabasid sagedased meteoriidisajud. Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid.
  • 4500 BCE

    Hadaikum Kuu teke

  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

    Arhaikumi meredes arenensid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stormatoliidid - mikroorganismide, seal hulgas tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

    Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus.
  • 2000 BCE

    Esimesed üherakulised organismid

  • 550 BCE

    Esimesed mitmerakulised organismid

  • 542 BCE

    Kambrium

    Tekkisid organismide ehitustüübid
  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum

    Paleosoikum jaguneb kuueks ajastuks: kambrium, ordoviitsium, silur, devon, karbon ja perm.Paleosoikumis toimusid geoloogilised, klimaatilised ja evolutsioonilised muutused. Kambriumi algusesse jääb hulkraksete organismide kiire areng "Kambriumi plahvatus", tänu millele ilmusid tänapäevased organismide grupid. Elu arenes meres, liikus maismaale ja hilis-paleosoikumiks leidus maismaal mitmesuguseid organisme.Paleosoikum lõppes organismide väljasuremisega, mis toimus permi ja triiase ajastu piiril.
  • 540 BCE

    Skeletiga organismid

  • 490 BCE

    Rohkelt triolobiite

  • 450 BCE

    Esimesed kalad

  • 440 BCE

    Esimesed maismaataimed

  • 420 BCE

    Kalade domineerimine

  • 400 BCE

    Esimesed putukad

  • 340 BCE

    Rohkelt kahepaikseid

  • 320 BCE

    Suured "söemetsad"

  • 310 BCE

    Esimesed roomajad

  • 280 BCE

    Triolobiitide väljasuremine

  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

    Mesosoikum jaguneb kolmeks ajastuks:
    Triiase ajatu- elustik oli liigivaene, ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud väljasuremine andis neile võimaluse muutuda loomarühmaks maismaal. Lisaks ilmusid esimesed imetajad.
    Juura ajastu- ilmusid esimese linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Rohkem oli merelisi roomajaid ning suur osa maismaast oli kaetud metsaga.
    Kriidi ajastu- ilmus maismaataimestik. Toimus dinosauruste ja teiste liikide väljasuremine meteoriidiplahvatuse tõttu.
  • 201 BCE

    Dinosauruste domineerimine

  • 145 BCE

    Esimesed linnud, õistaimed

  • 140 BCE

    Dinosauruste väljasuremine

  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

    Lindude ja imetajate kiire evolutsioon, ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske, kuid jahenes ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid rohumaad.
    Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned võtsid tänapäevase ilme. Ilmusid varased inimese eellased. Kliima jahenes ning tõi kaasa jäätumisi.
    Ilmusid Homo esindajad, kelle evolutsioon on viinud tänapäeva inimeseni. Kadusid imetaja- ja linnuliigid, põhjus võib olla inimese suures mõjus planeedi elustikule.
  • 50 BCE

    "Imetajate aeg"

  • 1 BCE

    Inimese areng