Geokronloogiline skaala Markus R1

Hadaikum

4600 BCE

Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud, moodustusid algne maakoor atmosfäär ja hüdrosfäär, kivime leidub selles perioodis Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias,

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku suure taevakehaga

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid, pärinevad vanimad leitud stromatoliidid, kujunesid kihilised moodustused, säilis bakterfossiile

Arhaikum

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Tänu fotosünteesivatele tsünobakteritele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik.

Proterosoikum

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

545 BCE

Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, mis samuti eksisteerivad enamus osa tänapäevastest loomhõimkondades, kasvas planktiliste vetikate hulk, järjest ilmusid selgrootute rühmad,

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsimus

485 BCE

Kestus: 485 mln- 443 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed maismaataimed ja troopikameredes rikkalik elustik. Ajastu lõpul, aga toimus kliima kiire jahenemine, jääaeg. Madalmerede kuivamine ja mereelustiku massiline väljasuremine.

Silur

443 BCE

Kestus: 443 mln-419 mln aastat tagasi. Meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate rifid, ujusid primitiivsed kalad. Maismaad hakkasid asutama ka loomad; esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Kestus: 433 mln -419 mln aastat tagasi. Meredes rikkalik põhjaelustik. Paljusid meresid ja järvi asustanud kalad, kasvasid väga suureks ja olid tippkiskijad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed.

Karbon

350 BCE

Karboni ajastu kestis 350-300 mln aastat tagasi. Karbonis katsid maismaad võimsate metsadega, kus kasvasid tänapaäeva osjade, kollade ja sõnajalgade eellased. Maismaal elas palju lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime, ning maismaale ilmusd esimesed roomajad. Üleujutatud aledal surnud puud kujunes kivisöelademed. Karboni ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul.

Perm

299 BCE

Kestus: 300 mln - 250 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses hiidookean Panthalassa. Mandri sisealas oli kuiv ja karmi kliimaga kõrb. Maismaad valitsesid roomajad, meresid luukalad. Suurenes paljasseemnetaimede osakaal. Ajastu lõppedes suri 95% kõigist Maad asustanud liikidest välja.

Triias

252 BCE

Kestus: 250 mln - 200 mln aastat tagasi. Elustik üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ja uus väljasuremine andis neile võimaluse kasvada peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid ka esimesed imetajad, suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

200 BCE

Juura ajastu kestis 200-150 mln aastat tagasi. Vahetusid välja triiase ajastul levinud loomad. Nende asemel ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas palju merelisi roomajaid, ning sel ajastul juba elasid meredes tänapäevast tüüpi kalasid. Juura ajastul oli maismaa kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsega.

Kriit

145 BCE

Kestus: 145 mln- 66 mln aastat tagasi. Ilmusid õistaimed, mis hakkasid kiiresti domineerima. Ookeanid ja mered olid tihedalt asustatud. Tekkisid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpus surid välja dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Meteoriidiplahvatus.

Paleogeen

66 BCE

Paleogeeni ajastu kestis 66-23 mln aastat tagasi. Pärast massilist liikide väljasuremist algas palegoonis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajatest kujunes liigirikkaks rühmaks, ning enamik neist elas maismaal, kuid osad asusid tagasi elama meredesse. Sel ajastu algul oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laisuskraadidel. Varsti hakkas aga kliima järk-järgult jahenema. Tekkisid heitlehelised taimed, ning kujunesid ulatuslikud rohumaad ja svannid.

Kainosoikum

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Neogeeni ajastu kestis 25-2,5 mln aastat tagasi. Sel ajastul omandasid tänapäevase ilme mandrite geograafia, loomastik ja taimestiku põhijooned. Neogeenis kujunesid välja ka tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikasse saabusid varased hominiidid - inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi, ning poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

3 BCE

Kvaternaari ajastu kestis 2,5-0 mln aastat tagasi. Selle ajastu alguses ilmusid inim,ese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiensi tekkimiseni. Kahjuks sel ajastul on väljasurnud paljud imetajad- ( mammut, karvane ninasarvik) ning linnullike (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

545