Geokronoloogiline skaala Kelly G2BK PKG

Hadaikum

4600 BCE

Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne piirkond, sagedased meteoriidisajud, kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär, sellest ajast pärit kivimeid on säilinud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.

Kuu teke

4600 BCE

Suur taevakeha põrkus Maaga.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Arhaikum

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid, sealt on pärit stromatoliidid- mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmete vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised, stromatoliitides on säilinud bakterifossiile.

Arhaikum

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Arenesid algelised eluvormid.

Proterosoikum

2500 BCE

Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele, Maa oli ulatuslikult kaetud jääga, tekkis pehmekehaline nn Ediacara elustik.

Proterosoikum

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Eukarüootide areng

1500 BCE

Kambrium

542 BCE

Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomhõimkondadest. Seda kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse all. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmd: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Loomadel kujunes mineraalne toes, näiteks koda tigudel ja karpidel ning tugev välisskelett trilobiitidel.

Paleosoikum

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 2 BCE

Esimesed kalad

530 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Selles ajastus ilmusid esimesed maismaataimed. Ordoviitsiumi ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Esimesed maismaataimed

480 BCE

Silur

443 BCE

Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubjavetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Devoni ajastu troopika meredes elas rikkkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahkse ja trilobiidid ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad, nt mitmed rüükalad ja vihtuimsed, kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Selle ajastu lõpuks olid maismaal tekkinud esimesed metsad, ilmusid esimesed kahepaiksed.

Esimesed metsad

380 BCE

Esimesed kahepaiksed

370 BCE

Karbon

359 BCE

Karbonis katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime.

Perm

299 BCE

Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. taimestikus suurenes seemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. See ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega.

Triias

252 BCE

Triiase ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum

Period: 252 BCE to 66 BCE

Dinosauruste ilmumine

225 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Selle ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Maismaa oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Imetajate ilmumine

200 BCE

Esimesed linnud

150 BCE

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Pemiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Esimesed roomajad

135 BCE

Esimesed õistaimed

125 BCE

Esimesed mesilased

100 BCE

Paleogeen

66 BCE

Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon.Imetajad kujunesid väikesearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Selle ajastu alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima jahenema, valdavaks muutusid heitlehised taimed.

Kainosoikum

Period: 66 BCE to 2 BCE

Dinosauruste väljasuremine

65 BCE

Esimesed jänesed

52 BCE

Kasside teke

30 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Selles ajastus kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate

Inimahvide teke

3 BCE

Kvaternaar

2 BCE

Kvaternaari ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased. Selle ajastu jooksul on välja surnud palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.