Geogronoloogiline skaala Rasmus G2R3

Hadaikum

4600 BCE

Kestis kuni 4,6 mld aastat tagasi. Maa teke. Periood vulkaaniliselt aktiivne sagedased meteoriidi sajud. Hadaikumi lõpus kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookean. Kivimeid on säilinud sellest perioodist Austraalias, Kanadas ja Gröönimaal.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Põrkas kokku Theiaga ja moodustus kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Meredes arenesid esialgsed eluvormid. Stromatoliidid- mikroorganismide ning erinevate vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Fotosünteesivate tsüanobakterite abil suurenes hapnikusisaldus nii atmosfääris kui ka ookeanide pinnakihis. Maa jäätus mitmel korral. Teadus uurijatele vaidlust tekitav Ediacara elustik-pehmekehaline ehk ilma skeletita.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Toimus kambriumi plahvatus ehk väga kiire evolutsioon. Tekkisid kõik tänapäeval eksisteerivad organismide ehitustüübid. Planktiliste vetikate hulk kasvas. Tekkisid käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Paljudele loomadele tekkis mineraalne toes ja tugev välisskelett.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Troopikameredes rikkalik elustik: käsijalgsed, triobiidid, korallid. Tekkisid esimesed maismaataimed. Ajastu lõppes küll jääajaga kuid muidu oli valdavalt soe kliima. Madalmered muutusid kuivaks maismaaks ja see tõi kaasa mereelustiku massilise suremise.

Silur

443 BCE

Mered mis olid soojad kujunesid korallide, käsnade ja lubivetikate riftid. Niisketel aladel lihtsa ehitusega ja väikesed maismaataimed. Esimesteks maismaaloomadeks olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Rikkalik põhjaelustik troopikameredes, korallide, kihtpoorsete ja lubivetikate riftide suurenemine. Tekkisid veekogude tippkiskjad: rüükalad ja vihtuimsed. Tekkisid esimesed metsa ja kahepaiksed.

Karbon

359 BCE

Suured ja võimsad metsad koos osjade, koldade ja sõnajalgade eellastega. Üleujutatud aladel kasvanud metsa surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Rohkesti lülijalgseid, teatud putukatel lennuvõime, tekkisid ka esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Hiidmanner Pangaea ümbritsetus hiiglasliku ookeani Panthalassaga. Sisemanner kõrb soomajad kõige rohkem. Suurenes paljasseemnetaimede ja meredes luukalade osakaal. Ajastu lõpus kadus kuni 95% liikidest mis on ka Maa ajaloo kõige suurem väljasuremine.

Triias

252 BCE

Ajastu algas liigivaeselt. Dinosaurused olid esimesed peamine loomarühm maismaal peale ajastu lõpus toimunud väljasuremist. Esimesed imetajad. Ammoniitide ja karpide osakaal meres tõusis

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad. Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Rohkeliselt merelisi roomajaid ookeanis. Tänapäevast tüüpi kalad. Enamus maismaast kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Õistaimed domineerivad maismaataimestik. Ookeanides ja meredes plesiosaurused ja ihtüosaurused ning ammoniidid ja lehmsarve meenutavad karbid- rudistid. Valitsevas positsioonis dinosaurused. Uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpus surid välja dinosaurused ja paljud merelised loomad. Oletatav meteoriidiplahvatus.

Paleogeen

66 BCE

Linnud ja imetajad arenesid kiiresti. Suurem osa imetajaid maismaal, vaalade eelased meredes. Esimesed primaalid. Ajastu alguses kliima soe ja valdavalt troopilised metsad, ajastu lõpus kliima jahenes ja domineerisid heitlehised taimed. Kujunesid suured rohumaad, preerida ja savannid.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite kujud ja asukohad omandasid tänapäevase ilme, tulid ka loomade ja taimede põhijooned. Maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Aafrikas varased inimese eellased. Kliima jahenes, korduvalt jäätus. Poolustele tekkis jääkate.

Kvaternaar

3 BCE

Ajastu alguses inimese vahetud eellased. Imetajate (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliikide (dodo, moa) väljasuremine. Väljasuremist seostatakse inimese mõju kasvuga planeedi elustikule.