Maa

Geogronoloogiline skaala MeriliS R1

  • 4600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud, moodustusid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär, kivimeid leidub sellest perioodist Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • 4500 BCE

    Kuu teke

    Kuu teke
    Maa põrkas kokku suure taevakehaga
  • 4000 BCE

    Arhaikum

    Arhaikum
    Meredes arenesid algelised eluvormid, mikroorganismid, vanimad leitud stromatoliidid, säilinud bakterfossiilid.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • 2500 BCE

    Proterosoikum

    Proterosoikum
    Suurenenud hapnikusisaldus ookeanis ja pinnakihis,pehmekehaline elustik (Ediacara elustik).
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • 542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    Tekkisid organismide peamised ehitustüübid, kiire evolutsioon ehk kambriumi plahvatus, esimesed kalad, saakloomade ja röövloomade üheagne evolutsioon.
  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • 485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsium
    Rikkalik elustik, esimesed maismaataimed, kliima valdavalt soe, kuid ajastu lõppes massilise mereelustiku väljasuremisega, meretaseme langemine 100 m võrra.
  • 443 BCE

    Silur

    Silur
    Käsnade, korallide ja lubivetikate rifid, primitiivsed kalad, esimesed maismaaloomad (tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid), lihtsa ehitusega ja väikesed maismaataimed.
  • 419 BCE

    Devon

    Devon
    Rikkalik põhjaelustik, meredes ja järvedes elasid väga suured kalad, esimesed metsad, esimesd kahepaiksed.
  • 359 BCE

    Karbon

    Karbon
    Võimsad metsad, kujunesid kivisöelademed, lülijalgsed, osal putukatel tekkis lennuvõime, esimesed roomajad
  • 299 BCE

    Perm

    Perm
    Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean, siseala oli kaetud kõrbega, loomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid ekstreemsetes tingimustes elada, paljasseemnetaimede osakaalu suurenemine, ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega.
  • 252 BCE

    Triias

    Triias
    Esimesed dinosaurused, esimesed imetajad, ajastu lõpul toimus järjekordne väljasuremine, dinosaurustest sai peamine loomarühm maismaal.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • 201 BCE

    Juura

    Juura
    Uued liigid, esimesed krokodillid, linnud ja kilpkonnad, merelised roomajad, tänapäevast tüüpi kalad, paljasseemnetaimede mets.
  • 145 BCE

    Kriit

    Kriit
    Esimesed õistaimed, arenesid uued imetaja-ja linnuliigid, nii maismaad kui ka merd valitsesid dinosaurused, massiline väljasuremine meteoriidiplahvatuse tõttu.
  • 66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    Lindude ja imetajate kiire evolutsioon, esimesed primaadisd, ajastu alguses soe ja niiske kliima, troopilised metsad, järkjärgult kliima jahenes ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed, ulatuslikud rohumaad
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • 23 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    Mandrite geograafia ja elustiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme, tänapäevased linnud ja imetajad, inimese esimesed eellased, Maa kliima jahenemine, poolustel kujunes jääkate
  • 2 BCE

    Kvaternaar

    Kvaternaar
    Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, paljude linnuliikide ja imetajaliikide väljasuremine (mammut ja karvaneninasarvik, dodo ja moa).