Geogronoloogiline skaala Lucette G2EV

Hadaikum

4600 BCE

Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud, tekkisid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfaäär. Sellest perioodist leidub kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Põrkas Maaga kokku suur taevakeha.

Arhaikum

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid.

Varajane atmosfäär

4000 BCE

Koosnes veest(H2O), sinihapest(HCN), ammoniaagis(NH3), metaanist(CH3), väävlist, joodist, kloorist ja argoonist.

Arhaikum e ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum e agueoon

2500 BCE

Atmosfääris ja ookenite pinnakihis suurenes tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele hapnikusisaldus. Tekkis pehmekehaline nn Edicara elustik.

Proterosoikum e agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mereselgrootud

570 BCE

Varaseimad loomad olid mereselgrootud ja neid eristati rakuseinte puudumise tõttu.

Kambrium

542 BCE

Tekkisid peamised organismide ehitustüübid. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Loomariiki ilmusid käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalalised ja limused.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum e vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Kalade teke

505 BCE

Esimesed kalad on nö. lõuata kalad. Ilmusid esimesed angerjamoodi kalad.

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik:käsijalgsed, trilobiidid, korrallid jne. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli enamjaolt ose, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. See muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks.

Silur

443 BCE

Kujunesid käsnade, korrallide ja lubivetikate ehitatud rifid. Ujusid primitiivsed kalad. Varased maismaataimed olid väiksad ja lihtsa ehitusega. Esimesed maismaaloomad olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Maismaataimede teke

438 BCE

Devon

419 BCE

Troopkameredes elas rikkalik põhjaelustik:käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Paljud merseid ja järvi asustanud kalad: rüükalad ja vihtuimsed olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid metsad. Üleujutavatel aladel kujunes kivisöelademed.Maismaal elas lülijalgsed, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale tekkisid esimesed romajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Ajastul suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal.

Triias

252 BCE

Elustik liigivaene väljasuremise pärast. Kulus 10 miljonit aastat taastumiseks. Ajastu lõpul ilmusid esimesed dinosaurused ja peale järjekordset väljasuremist muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiases ilumised esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum e keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Imetajade teke

208 BCE

Juura

201 BCE

Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elasid rohkelt mereloomi:ihtüosaurused, plesiosaurused. Meredes elasid juba tänapäeva tüüpi kalu. Maismaa oli kaetud tiheda paljasseemnetamedest koosneva metsaga

Kriit

145 BCE

Esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja-ja linnuriigid. Ajast lõpul toimunud väljasurmise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised loomad jne. Pähjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Esimesed mesilased

100 BCE

Arnenesid herilastest. Pesad olid maa alused urud, mida valitsesid herilased. Rünnati mitmesuguseid putukaid. Meilaseks arenes alles siis kui nad suutsid toita oma järglasi õietolmust.

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikearvulistest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik elasid maismaal, vaalade eellased vees. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske. Kujunesid suured rohumaad:preeriad ja savannid.

Kainosoikum e uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas arenesid varased hominiidid. Maa klima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa olulisi jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimese vahetatud eellased-Homo esindajad, kellest on tänapäeval arenenud Hopo sapiens. Kvaternaari ajal on välja surnud palju imetaja ja linnuliike.