Geogronoloogiline skaala Kristiina g2a

Hadaikum

4600 BCE

Planeedi Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne periood, sagedased metoriidisajud, kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias ja perioodi lõpul kujunesid maakoor, atmosfäär ja ookeanid või hüdrosfäär.,

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkus kokku suure taevakehaga ja moodustus Kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Elu teke Maal, meredes arenesid algsed eluvormid, vanimad stromatoliitide leiud

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Stormatoliitide arenemine

3500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus, perioodil toimus mitu suurt jäätumist, perioodi lõpus ilmus pehmekehaline Ediacara elustik.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid peamised organismide ehitustüübid ja suurem osa loomahõimkondadest. Loomariiki ilmusid üksteise järel käsnad, ainuõõsseed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Kambriumis kujunes paljudel loomadel mineraalne toes, arvatavasti vastusena röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste evolutsioonile. Seda väga kiiret evolutsiooni nimetatakse kambriumi plahvatuseks.

Franerosoikum

Period: 542 BCE to 2 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Kuus ajastut: kambrium, ordoviitsium, silur, devon, karbon ja perm.

Esimesed kalad

532 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades meredes elas rikkalik elustik. Ka kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks, mis tõi kaasa elualade vähenemise ning seetõttu ka mereelustiku massilise väljasuremise.

Esimesed maismaataimed

480 BCE

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid rifid ning ujusid primitiivsed kalad. Taimed, mis olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel, jätkasid maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad, näiteks tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning tekikis järjest rohkem suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suurteks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Devoni algul oli maismaataimestik veel küllaltki madal ja hõre, kuid ajastu lõpuks olid tekkinud juba esimesed metsad.

Esimesed metsad

380 BCE

Esimesed kahepaiksed

370 BCE

Karbon

350 BCE

Metsades kasvasid osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured eellased ning mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid ning osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid ka esimesed roomajad.

Perm

300 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, kus valitses väga kuiv kliima ning, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Seal elasid enamasti roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede ,meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõpus kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest, mis oli ühtlasi ka Maa ajaloo suurim väljasuremine.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Kolm ajastut: triias, juura ja kriit.

Triias

250 BCE

Ajastu alguses oli elustik permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest üsna liigivaene, kuid ajapikku ilmusid siiski esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomrühmaks maismaal. Ilmusid ka esimesed imetajad ning meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Dinosauruste ilmumine

225 BCE

Imetajate ilmumine

201 BCE

Morganucodon oli üks varasemaid imetajatesarnaseid loomi, kes elas Triiase ajastul.

Juura

200 BCE

Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkesti merelisi roomajaid ning meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Maismaa oli enamjaolt kaetud tiheda metsaga. Sellest ajastust on pärit vanimad liblikafossiilid.

Esimesed linnud

150 BCE

Kriit

145 BCE

Maismaataimestikus hakkasid domineerima õistaimed ning arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremisega hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad.

Esimesed õistaimed

135 BCE

Archefructus oli üks esimesi teadaolevaid õistaimi.

Esimesed mesilased

100 BCE

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade elllased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu algul oli kliima soe ja niiske, kuid kliima hakkas järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Neogeen

66 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäaevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja ka tänapäeva imetajad ja linnud. Ilmusid varased hominiidid. Selle ajastu jooksul jahenes kliima oluliselt, mis tõi endaga kaasa korduvaid jäätumisi ning seepärast kujunes poolustel jääkate.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 2 BCE

Kolm ajastut: paleogeen, neogeen ja kvaternaar.

Esimesed jänesed

52 BCE

Inimahvide teke

4 BCE

Aafrikas ilmusid varased hominiidid- inimese eellased.

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu algused ilmusid perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese tekkimiseni. Välja surid paljud imetaja- ja linnuliigid, näiteks mammut ja dodo.