-
4600 BCE
Hadaikum
Maa kujunemine, vulkaaniliselt väga aktiivne, sagedased meteoriidisajud, tekkisid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Sellest perioodist leidub kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
Maaga põrkas kokku suur taevakeha -
4000 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud storomatoliidid. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterfossiile. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
-
2500 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
Suurened atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapniku sisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.Ajaperioodi lõpus tekkis pehmekehaline elustik,mille hulka võis kuuluda ka tänapäevaste rühmade esindajaid. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
-
542 BCE
Kambrium
Tekivad kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest -
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
-
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum ehk vanaaegkond
-
485 BCE
Ordoviitsium
Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima valdavalt soe, ajastu lõpul toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
443 BCE
Silur
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkavad maismaa asustamist, need olid väikesed ja lihtsa ehitusega. Maismaad hakkasid asustama ka loomad. -
419 BCE
Devon
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid - ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. -
359 BCE
Karbon
Maismaad katavad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Maislaam elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad. -
299 BCE
Perm
Tekkis hiidmanner Pangaea. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Loomastikus olid ülekaalus roomajad. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega (95%) -
252 BCE
Triias
Ajastu algus üsna liigivaene. Väljasuremise taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit a.Ilmuvad esimesed dinosaurused. Ilmuvad esimesed imetajad. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum ehk keskaegkond
-
201 BCE
Juura
Ilmuvad esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. -
145 BCE
Kriit
Ilmusid esimesed õistaimed ja hakkavad domineerima kogu Maa maismaataimsetikus. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. -
66 BCE
Paleogeen
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Kliima algul soe ja niiske, seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heilehised taimed. -
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum ehk uusaegkond
-
23 BCE
Neogeen
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Ilmusid varased hominiidid. Maa kliima oluliselt jahenes ja tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujuned jääkate. -
2 BCE
Kvaternaar
Ajastu algul ilmusid inimese vahetud eellased-perekond Homo esindajad. Välja on surnud paljud imetaja- ja linnuliigid. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
