-
4600 BCE
Hadaikum
Kestus 4,6mld kuni 4mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
Maa põrkas kokku suure taevakehaga. -
4000 BCE
Arhaikum
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
-
2500 BCE
Proterosoikum
Tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus.Toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslikult pehmekehaline Edicara elustik. (selgrootud) -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum
-
542 BCE
Kambrium
Kambriumi plahvatus ehk tekkisid peamised organismide ehitustüübid ja suurem osa tänapäevastest loomhõimkondadest. Vetikad, selgrootute rühmad. -
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
-
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum ehk vanaaegkond
-
485 BCE
Ordoviitsium
Soojades troopikameredes rikkalik elustik, ilmusid esimesed maismaataimed. Valdavalt soe ajastu, lõpus toimus kiire jahenemine ning lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise ja palju osa veest muutus maismaaks. -
443 BCE
Silur
Soojades meredes kujunesid erinevad rifid ning ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaal arenemist - varased taimed olid väiksed ja lihtsa ehitusega. Esimesed maismaaloomad, nende seas tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
419 BCE
Devon
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Kalad kasvasid väga suureks, nt mitmed rüükalad ja rihtuimsed, kes olid selle aja tippkiskjad. Ajastu alguses oli taimestik madal ning lõpuks olid tekkinud metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega maismaal hakkama saama. -
359 BCE
Karbon
Maismaad katsid võimsad metsad, üleujutatud kohtadest sai puidust kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad. -
300 BCE
Perm
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritseb ookean Pantalassa. Mandri siseala oli kaetud kõrbega, kus oli karm kliima. Maismaal olid ülekaalus roomajad, kes suutsid selles kliimas elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meres aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega - suri 95% kõigist asustanud liikidest. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum ehk keskaegkond
-
250 BCE
Triias
Ilmusid esimesed dinosaurused. Ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomrühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
200 BCE
Juura
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastu loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanied elas rohkesti roomajaid ning Juura ajastu meres elas palju tänapäevaseid kalu. Suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetimedest koosneva metsaga. -
145 BCE
Kriit
Ilmusid esimesed õistaimed, hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, karpidega ja ammoniitidega. Maismaal olid dinosaurused ning arenesid erinevad imetajad ja linnuliigid. Lõpus toimus massiline väljasuremine, sh dinosaurused. Suurimaks põhjuseks peetakse meteoriideplahvatust. -
66 BCE
Palogeen
Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli alguses soe ja niiske, kasvasid troopilised metsad. Seejärel hakkas jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Palogeenis kujunesid rohumaad - preeriad ja savannid. -
Period: 66 BCE to 2 BCE
Kainosoikum ehk uusaegkond
-
23 BCE
Neogeen
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Levima hakkasid maod, hiired, rotid, konnad ja laululinnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
2 BCE
Kvatenaar
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Kvaternaari jooksul suri välja palju imetaja- ja linnuliike, nt mammut, karvane ninasarvik, dodo, moa. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.