Geogronoloogiline skaala Annabel BK

Hadaikum

4600 BCE

Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud, kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Sellest ajast pärit kivimeid on säilinud Kanadas, Gröönimaal ja Austraalias

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Suur taevakeha põrkus Maaga

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestustest on leitud stromatoliidid- mikroorganismide, tsüano- ja purpurbakterite ning vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Fotosünteesivate tsüanobakterite eletegevuse tõttu suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus.Toimus mitu jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus Ediacara elustik.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Kasvas planktiliste vetikate hulk- toiduks loomastikule. Ilmusid selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Loomadel kujunes mineraalne toes.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 2 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima soe, lõpuks toimus kiire jahenemine, lõppes jääajaga. Ookeanipind alanes kuni 100 m võrra, muutis madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed asustasid maismaad, nad olid väikesed ja lihtsa ehitusega, kasvasid niisketel aladel. Loomad asustasid maismaad- tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elasid käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid.
Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad riffe. Kalad kasvasid suurteks ning olid tippkiskjad. Tekkisid metsad. Esimesed kahepaiksed- selgroogsed

Karbon

359 BCE

Maad katsid metsad seal kasvasid osjad, koldade ja sõnajalgade eellased. Vee all olevast surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas lülijalgseid, putukatel tekkis lennuvõime. Esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Siseala oli kaetud kuiva kõrbega, karm kliima. Maismaal oli ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes suurima väljasuremisega, kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Alguses elustik liigivaene, ilmusid esimesed dinosaurused, peamine loomarühm maismaal. Esimesed imetajad, meres suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad ja roomajad vahetasid triiase ajastu loomad. Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas merelisi roomajaid- ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Tänapäevased kalad. Maismaa kaetud paljaseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Esimesed õistaimed, hakkasid domineerima maismaataimestikus. Ookeanis ja mered asutatud plesiosauruste, ihtüosaurustega, ammoniitide ja rudistidega. Maismaal dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Meteoriidiplahvatuse tõttu tekkinud väljasuremise pärast hävisid dinosaurused ja teised loomad.

Paleogeen

66 BCE

Lindude ja imetajate kiire evulutsioon. Imetajad kujunesid liigirikkaks rühmaks, enamik elas maismaal, vaala eellased asusid merdesse elama. Esimesed primaadid. Kliima soe ja niiske, metsad suurtel laiuskraadidel, siis kliima jahenes ja valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 2 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned tänapäevased. Levima hakkasid maod, konnad, rotid, hiired ja laululinnud. Tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid inimese eellased hominiidid. Korduv jäätumine, poolustel kujunes jääkate.

Kvarternaar

2 BCE

Alguses ilmusid inimese eellased- perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens-i tekkimiseni. Surid välja paljud imetajad ja linnuliigid.