-
4600 BCE
Hadaikum
Vulkaaniliselt väga aktiivne. Sagedased meteoriidi sajud. Tekkisid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Sellest perioodist leidub kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu tekkimine
Kuu põrkus kokku maakeraga. -
4000 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum
-
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
Noorim eelkambriumi alajaotus ja Maa geokronoloogilise skaala pikim eoon -
542 BCE
Kambrium
Kambrium on kronostratigraafiline üksus ja geokronoloogiline üksus. -
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
-
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum ehk vanaaegkong
-
485 BCE
Ordoviitsium
Vanaaegkonna teine, kambriumile järgnenud ja silurile eelnenud ajastu ning ladestu. -
443 BCE
Silur
Vanaaegkonna kolmas ajastu ning ladestu. Siluris tekkisid esimesed luukalad. Lisaks tekkisid Siluris esimesed maismaataimed, mis paiknesid üldiselt veekogude vahetus läheduses. -
419 BCE
Devon
Devon jaguneb kolmeks ajastikuks: varadevon, keskdevon, hilisdevon. Devoni kivimite paksus Eestis võib kohati ulatuda 500 meetrini. Devoni ajastu on nimetatud Devoni krahvkonna järgi Inglismaal, kus selle ajastu kivimeid esmakordselt uuriti. -
359 BCE
Karbon
Karbonit nimetatakse kivisöeajastuks. Karboni ajastu algupoolel valitses tänasest soojem kliima, hiljem kliima jahenes, Karboni ajastu keskmine temperatuur oli sama mis praegune. -
299 BCE
Perm
Permi ajastul taandus meri kõigilt mandreilt, kliima muutus kuivaks ja kontinentaalseks, sest enamus maismaast jäi meredest kaugele.Maa ajaloo kõige huvitavam organismide väljasuremine oli Permi lõpus (kadus 82% perekondadest ja 50% sugukondadest). -
255 BCE
Kõige suurem väljasuremine
-
Period: 252 BCE to 65 BCE
Mesosoikum ehk keskaegkond
-
244 BCE
Triias
Triiase ajastu metsades kasvasid hiiglaslikud mammutipuud ja kuused, männid ja sõnajalgpalmid. Arvukate maismaaselgroogsete seas olid valitsejaks roomajad – saurused, neid jätkus ka vette, kus elasid kalasisalikud. Nendega koos elasid ka ürgkilpkonnad. Triiases ilmusid ka esimesed algelised imetajad. -
201 BCE
Juura
Juura ajastu taimeriigis valitsesid paljasseemnetaimed ja sõnajalad. Juura ajastule eriti iseloomulikud olid aga hiidroomajad – saurused. Juura ajastu lõpul ilmusid ka esimesed linnud. Juura ajastust on pärit rohkesti kivi- ja pruunsütt, põlevkivi, naftat jne. -
145 BCE
Kriit
Kriidiajastu esimesel poolel oli hiidroomajate sauruste õitseaeg, Hiidsaurused elasid ka õhus ja maal. Kriidiajastu lõpus surid saurused välja. Kriidiajastul kujunes rohkesti suuri nafta- ja gaasimaardlaid. -
66 BCE
Paleogeen
Paleogeenis tekkisid Alpi kurdmäestike keskahelikud, algas Ida-Aafrika lõhestumine. Toimus imetajate kiire areng. -
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum ehk uusaegkond
-
60 BCE
Väljasuremine
Paljud liigid hävisid meteoriidiplahvatuse tagajärjel. -
23 BCE
Neogeen
Neogeeni ajastu taimestik, kliima ja loomastik sarnanes tänapäevaga. Ilmusid esimesed inimese eellased. -
5 BCE
Hominiidid
Arenesid esimesed inimese eellased ehk hominiidid Aafrikas. -
2 BCE
Kvaternaar
Uusaegkonna kolmas ja noorim, praegugi jätkuv geoloogiline ajastu, mille vältel kujunenud setted ja kivimid moodustavad Kvaternaari ladestu. Sellele ajastule on olnud iseloomulik mandrijäätumus (jääaeg), mis oli eriti ulatuslik põhjapoolkeral.
