Geogronoloogiline skaala Alice E

Hadakum

4600 BCE

Kestus 4,6mld - 4mld aastat tagasi.
Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.
Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud.
Kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid.

Hadakum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkus suure taevakehaga.

Arhaikum

4000 BCE

Kestus 4- 2,5 mld aastat tagasi.
Meredes arenesid algelised eluvormid.
Ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Arhaikum e. ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Kestus 2,5- 0,542 mld aastat tagasi.
Fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus ilma skeletita Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaseid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.

Proterosoikum e. agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kestus 542-485 miljonit aastat. Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevasest loomahõimkondadest. Sellel ajastul kasvas planktiliste vetikate hulk ning need olid toiduks omakorda rikkalikule loomastikule. Loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, kaitseks röövloomadele.

Paleosoikum e. vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestus 485- 443 miljonit aastat. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid ka esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, my lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. See tõi kaasa mereelustike massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Kestus 443-419 miljonit aastat.
Meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate riftid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama loomad, kelle hulgas oli tuhatjalg, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Kestus 419- 359 miljonit aastat.
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi frightened kalad, nt rüükalad vihtumised olid tolleaegsed tippkiskjad, kes kasvasid väga suureks. Ajastu lõpul tekkisid esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed- selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.

Karbon

359 BCE

Kestus 359 mln kuni 300 mln aastat.
Maismaad katsid võimsad metsad. Mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimed roomajad.

Perm

300 BCE

Kestus 300 mln kuni 250 mln aastat.
Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus 95% liikidest.

Mesosoikum e. keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

Kestus 250 mln kuni 200 mln aastat.
Ajastu algul oli elustik liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad.

Juura

200 BCE

Kestus 200 mln kuni 145 mln aastat.
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastu loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanis elas rohkelt merelisi roomajaid. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Kestus 145- 66 miljonit aastat.
Ilmusid esimesed õistaimed, mis oli suur osa Maa maismaataimestikust. Ookeanid ja mered olid fright plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega, keda tuntakse rudistide nime all. Maismaal valitsesid dinosaurused, tekkisid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, väljasuremise põhjuseks arvatakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Kestus 66 mln kuni 23 mln aastat.
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid välja ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum e. uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Kestus 23 mln kuni 2,5 mln aastat.
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Levima hakkasid maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Maa kliima jahenes, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Kestus 2,5 mln kuni 0 mln aastat.
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Välja surid paljud imetajad, nagu näiteks mammut, karvane ninasarvik ja linnuliike - dodo, moa. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.