geogronoloogiline skaala Alexsander g2ev

By gggggg
  • Period: 4600 BCE to 542 BCE

    Eelkambrium

  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum lagas planeet Maa kujunemisega ja selle lõpuks peetakse aega 4 miljardit a. tagasi. Hadaikum oli vulkaaniliselt väga aktiivne periood ning Maad tabasid meteoriidisajud. Hadaikumist kivimeid on Maal alles jäänud väga vähe.
  • 4500 BCE

    Kuu teke

    Kuu teke
    Umbes 100 miljonit aastat tagasi pärast Maa moodustamist põrkas meie planeet kokku suure taevakehaga, mille tagajärjeks tekkis Maa kaaslane Kuu
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum e. ürgeoon

    Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano - ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum e. agueoon

    Täni fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik, teadlaste seas seniajani vaidlusi tekitav pehmekehaline (s.t ilma skeletita) nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi
  • 542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    Kabriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest.
  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum e. vanaaegkond

  • 535 BCE

    Kambriumiaegse mere rekonstruktsioon.

    Tänapäevalgi elavate odasabade varaseimad fossiilid pärinevad ordoviitsiumi lõpul kujunenud kivimitest.
  • 485 BCE

    ordoviitsium

    ordoviitsium
    Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed.
  • 443 BCE

    Silur

    Silur
    Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad.
  • 430 BCE

    Siluri taimestiku rekonstruktsioon.

    Siluri  taimestiku rekonstruktsioon.
  • 419 BCE

    Devon

    Devon
    Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustikkäsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid - ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe
  • 375 BCE

    esimesed metsad

    esimesed metsad
  • 365 BCE

    Esimesed kahepaiksed

    Esimesed kahepaiksed
  • 359 BCE

    Karbon

    Karbon
    Karbonis katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased.
  • 315 BCE

    Arthropleura

    Arthropleura
    Karboni ajastul elanud Arthropleura oli suurim maismaalülijalgne Maa ajaloos. Tema pikkus oli kuni 2,6 m (rekonstruktsioon).
  • 299 BCE

    Perm

    Perm
    Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalasse ookean.
  • 290 BCE

    Pangaea

    Pangaea
    Pangaea hiidkontinendis olid ühendatud peaaegu kõik Maa mandrimassiivid. Pangaea hiidmannert ümbritses Panthalassa hiidookean.
  • 252 BCE

    Triias

    Triias
    Triiase ajastu elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 milj. aastat.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum e.keskaegkond

  • 225 BCE

    Dinosauruste ilmumine.

    Dinosauruste ilmumine.
  • 202 BCE

    Morganucodon

    Morganucodon
    Morganucodon oli üks varasemaid teadaolevaid imetajasarnaseid loomi, kes elas triiase ajastul.
  • 201 BCE

    Juura

    Juura
    Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vhehaaval välja triiase ajastul levinud loomad.
  • 185 BCE

    Ammoniidid

    Ammoniidid
    Ammoniidid olid meredes elanud spiraalse kojaga peajalgsed limused
  • 150 BCE

    Esimesed linnud

    Esimesed linnud
    Ptrosaurused ehk tiibsisalikud olid mesosoikumis laialt levinud lennuvõimelosed roomajad. Vanimad liblikafossiilid on leitud juura ajastu kivimitest.
  • 145 BCE

    Kriit

    Kriit
    Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus.
  • 130 BCE

    Esimesed roomajad

    Esimesed roomajad
  • 125 BCE

    Esimesed õistaimed

    Esimesed õistaimed
    Archefructus oli üks esimesi teadaolevaid õistaimi
  • 100 BCE

    Esimesed mesilased

    Esimesed mesilased
  • 90 BCE

    Raide kõrgaeg

  • 66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum e.uusaegkond

  • 64 BCE

    Dinosauruste väljasuremine

    Dinosauruste väljasuremine
  • 58 BCE

    Eotseen

    Eotseen
    Eotseeni ajastiku jooksul muutus Maa kliima plaju, kuid sellesse aega mahtus ka kainosoikumi kõige soojem periood
  • 53 BCE

    Esimesed jänesed

    Esimesed jänesed
  • 29 BCE

    Kasside teke

    Kasside teke
  • 13 BCE

    Miotseen

    Miotseen
    Miotseeni ajastiku fauna rekonstruktsioon
  • 4 BCE

    Inimahvide teke

    Inimahvide teke
  • 2 BCE

    Kvaternaar

    Kvaternaar
    Kvaternaari ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homosapiensi'i tekkimiseni.
  • 2 BCE

    Kliimamuutus

    Kliimamuutuse tõttu välja surnud mammutid olid tänapäva elevantide lähedased sugulased
  • 23

    Neogeen

    Neogeen
    Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme
  • 200

    Imetajate ilmumine

    Imetajate ilmumine