Geo-kronoloogiline skaala // Thomas R2

Hadaikum

4600 BCE

See algas planeet Maa kujunemisega ja lõpuks peetakse 4 miljardit aastat tagasi. Hadaikumist pärit kivimeid on vähe. Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Arhaikum

4000 BCE

Veel tuntud kui ürgeoon. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid + mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilsed moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.

Arhaikum

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Veel tuntud kui agueoon. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus ka mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.

Proterosoikum

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval.

Paleosoikum

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga.

Siluri

443 BCE

Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Siluri ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel sageli üleujutavatel aladel.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalid põhjaelustik. Suured muutusid toimusid ka maismaal. Kui devoni algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre, siis ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad. Üleujutavatel alades kujunesid kivisöelademed. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmander Pangea. Permi ajastu taimestikus suurenes paljaseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Elustik oli üsna liigivaena, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal.

Mesosoikum

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed. Maismaal valitsesid dinosaurused. Ajastu lõpuks toimusid massilised väljasuremised, millle käigus hävisid dinosaurudes, paljud merelised roomajad jt.

Paleogeen

66 BCE

Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima jahenes.

Kainosoikum

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja teimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Neogeeni jooksul jahenes maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi.

Kvaternaar

2 BCE

Ilmusid inimese vahetud eellased. Surid välja paljud imetaja ja linnuliigid.