Eesti esiaeg ajajoon

By margus22
  • Period: 11,000 BCE to 1250 BCE

    Eesti esiaeg

  • 9600 BCE

    Kiviaja inimene

    Kiviaja inimene
    Tarkinimene
  • Period: 9600 BCE to 1800 BCE

    Kiviaeg

    Kivi, mida tööriistade valmistamiseks kasutati, võis olla tulekivi, obsidiaan, mõni kiltkivi või mõni kristalliline kivi. Kiviaja alguseks loetakse tavaliselt hetke, mil inimese tehnika ületas šimpansi oma. Elatist hangiti küttimise, kalastamise ja korilusega. Jahiti peaaegu kõiki sel ajal elanud metsloomi ja suuremaid linde. Inimesed elasid arvatavasti kuni paarikümneliikmelistes rühmades, sest suured kogukonnad polnud toonastes tingimustes vajalikud ega võimalikudki.
  • 8500 BCE

    Kunda kultuurile iseloomulikud kiviaja tööriistad

    Kunda kultuurile iseloomulikud kiviaja tööriistad
  • 5000 BCE

    Narva kiviaja keraamika

    Narva kiviaja keraamika
  • 2000 BCE

    Kivikirstkalmed Jõelähtmes

    Kivikirstkalmed Jõelähtmes
  • 1800 BCE

    Pulli asula lähedalt leitud kiviaja kõõvitsad

    Pulli asula lähedalt leitud kiviaja kõõvitsad
  • Period: 1800 BCE to 500 BCE

    Pronksiaeg

    Mere ületamiseks kasutati suuri paaditaolisi laevu, mis liikusid edasi aerude abiga. Loomulikult oli pronks väga kallis . Pronksi haruldust arvestades kasutati veel ohtrasti kivist, luust ja puust tööriistu. Kõige rohkem valmistati pronksist keerulisema putkega kirveid, odaotsi ja ehteid. Eriti Eesti rannikualal levisid kindlustatud asulad, kus tegeleti ka pronksi töötlemisega (peamiselt välismaiste purunenud esemete ümbersulatamisest saadud pronksist uute esemete sepistamisega).
  • 500 BCE

    Rauaaeg

    Rauaaeg
  • 500 BCE

    Rauaaeg

    Rauaaeg
  • Period: 500 BCE to 1200

    Rauaaeg

    Rauast tööriistad ja relvad olid pronksistest paremad, lisaks odavamad ning neid sai toota kohapeal. Kullakarva pronks jäi nüüd ehete jaoks, ehkki vahepeal tehti neidki rauast. Esialgu jätkus elu kindlustatud asulates. Tegeldi põhiliselt karjakasvatusega, säilisid tihedad sidemed ülemeremaadega. Peamisteks elatusaladeks oli põlluharimine ja karjakasvatus. Läänemere sadamapaikades, jõesuudmetes tekkisid kaubitsemiskeskused – turud, kuhu rahvas kogunes kindlatel tähtaegadel. Turukohti valvati.
  • Period: 500 BCE to 1200

    Rauaaja viikingid

    Viikingid oskasid isegi nii rahumeelselt kaubelda kui ka surma ja hävingut külvata. Eestlased ei rännanud kuid see mojutas neidki. Esiteks hakkasid põhja poole tungima balti hõimud, hõivates tänapäeva Põhja-Läti alasid, teiseks laiendasid tunduvalt oma asuala slaavlased, jõudes Kiievi ja Novgorodi maile ning asustades järk-järgult kogu hilisema Venemaa ja Ukraina. Kolmandaks taaselustus skandinaavlaste huvi Eesti vastu, mis tõi kaasa röövretked.
  • 500

    Raud

    Raud