Eesti esiaeg

  • Period: 11,000 BCE to 1250

    Eesti esiaeg

    Esiajal oli elu tugevalt seotud loodusega, kus inimesed tegid jahipidamist, kalastamist ja korilust, olles kliima ja loodusressursside sõltuvuses. Muistsete kalmistute, asulakohtade ja kiviraiete jäänused annavad aimu inimeste elustiilist. Pulli tarandkalme pakub teavet tollase ühiskonna struktuuri ja kaubavahetuse kohta. Iru linnamägi oli tähtis keskus Harjumaal, kus elanikud tegelesid põllumajanduse, karjapidamise ja käsitööga ning kaubeldi teiste kogukondadega.
  • Period: 9600 BCE to 1800 BCE

    Kiviaeg

    Kiviaeg oli periood, kus inimesed kasutasid kivitööriistu ja elasid peamiselt jahipidamise, kalastamise ja korilusega tegeledes. Nende elamud olid liigutatavad telgid või hütid, mis võimaldasid jälgida loomade rändeteid ja ressursside muutusi. Oluline arheoloogiline leid on Pulli asulakoht Tartumaal, mis annab aimu tolleaegsest elustiilist. Teine oluline leid on Kunda kultuuri keraamika, mis näitab tolleaegse inimeste kultuurilist ja tehnoloogilist pärandit.
  • Period: 1800 BCE to 500 BCE

    Pronksiaeg

    Eesti pronksiajal tegeleti peamiselt jahipidamise, karjakasvatuse ja põlluharimisega ning rajati asulaid ja kaitsekindlustusi. Oluline arheoloogiline leid on Maidla kalmistu Ida-Virumaal, kus on üle 70 pronksiaegse haua, ning teine oluline asula on Kivisaare asulakoht Saaremaal, mis annab aimu tolleaegsest elustiilist ja ühiskondlikust korraldusest.
  • Period: 500 BCE to 1250

    Rauaaeg

    Eesti rauaajal tegeleti põlluharimise, karjakasvatuse ja kaubandusega ning rajati kindlustatud linnuseid. Oluline arheoloogiline leid on Aegna kalmistu, kust on leitud rikkalikke hauapanuseid. Teine oluline asula on Otepää linnamägi, mis oli oluline kaubanduskeskus Lõuna-Eestis.