Bütsants ja Islam

Rooma keisririik

324

Rooma keisririigi ainuvalitsejaks sai keiser Constantinus Suur. Ta rajas pealinna mille nimeks sai Konstantinoopol.

Hagia Sophia katedraal

500

Konstantinoopolis 6. sajandil oli rajatud sealne tuntuim ehitis. See oli suurejooneline Hagia Sophia (Püha Tarkuse) katedraal

Prohveti ilmumine

570

Muhamed sündis 570. aastal Mekas. 40 aastaselt ta tõi uut usku, mida nimetati Islamiks, mis tähendab Jumala tahtele alistumist ning selle usu järgijad on moslemid.

Islami ajaarvamise algus

622

1. aastal põgenes Muhamed oma kaaslastega Mediinasse, kus ta rajas esimese islami põhimõtete järgi elava kogukonna. Seepärast sai see ümberasumine hiljem moslemite ajaarvamise alguseks.

Leon III pilditüli

726

Keiser sekkkus liigselt kiriku asjadesse ning sellega algatas Leon ||| pilditüli. Ta käskis hävitada kõik pühapildid. Sellistel juhtudel tekkis kiriku ja riigi vahel konflikt.

Slaavlaste ristiusustamine

800

Bütsantsi kirik tegi 9. sajandil aktiivset misjonitööd slaavlaste hulgas.

Bütsantsi kuldaeg

Period: 876 to 1025

Bütsants muutus seesmiselt märksa ühtsemaks ja ühtlasemaks. Oma kuldajal oli Bütsants võimsaim riik Euroopas ja Lähis-Idas

Córdoba suure mošee palvesaal

900

Córdoba oli araablaste voimu keskus Pürenee poolsaarel. 10. sajandil oli see Euroopa suurim linn. Seal asusid körgemate riigiametnike paleed, ligi 113 000 elumaja, 600 mošeed, 300 sauna, 50 haiglat, 80 avalikku kooli, 17 kõrgemat õppeasutust ja 20 üldkasutatavat raamatukogu
sadade tuhandete käsikirjadega.

Kirikulõhe

1054

Rooma paavst tahtis endale võimu ka ida-kiriku üle, aga Konstantinoopoli patriarh ei nõustunud sellega. Aastal 1054 pani paavst patriarhi kirikuvande alla, patriarh vastas samaga. Nii sai alguse suur Kirikulõhe, mis jagas ühtse kristliku kiriku kaheks: katoliku kirikuks ja õigeusu kirikuks.

Bütsantsi häving

1453

Aastal 1204 vallutasid ristisõdijad koguni Konstantinoopoli ja rüüstasid linna. Hiljem keiser taastas oma võimu, kuid mitte riigi kunagist hiilgust. Bütsantsi ajalugu lõppes 1453. aastal, mil Konstantinoopol langes türklaste kätte.