geokronoloogiline skaala Nele R1

Hadaikum

4600 BCE

Kestus on 4,6mld kuni 4mld. Periood oli vulkaaniliselt aktiivne, sagedase meteoriidisajud. Perioodi lõpuks kujunes algne maakoor, siis atmosfäär ja ookean. Sellest ajast on säilinud kivimeid vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraaliast.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Kuu tekkis kui Maad tabas 4,5 miljardit aastat tagasi Marsi suurune planeet Theia. Kokkupõrke tulemusel paiskus sulamagmaks muutunud planeedist välja hulk hõõguvpunast kivimit, mis jäi selle orbiidile tiirlema ning tahenes lõpuks Kuuks. Sellel ajal oli Kuu Maale praegusest mitu korda lähemal, aga on aastatega loodusjõudude mõjul kaugust Maast suurendanud.

Arhaikum

4000 BCE

Arhaikum tekkis 4mld aastat tagasi.
Tekkis maakoor, tardkivimid- graniit, basalt, geniss-moondekivim.
Sealt on pärit vanimad stromatoliidid- mikroorganismide, tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
Stormatoliitidest on säilinud bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Elu tekkis vees

Proterosoikum

2500 BCE

Kestis 2,5mld kuni 541mil aastat. Kujunesid esimesed mitmeliigilised eluvormid.
Jätkus mandrite kujunemine ja liikumine, toimus suuri vulkaanilisi purskeid ja mäetõuse. Atmosfäärne ning ookeanide pinnakihis leiduv hapnikutase tõusis tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline elustik, mille hulka võis kuuluda ka tänapäevaste rühmade esindajaid.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Tekkisid esimesed mitmerakulised veeorganismid.

Eukarüootide areng

1500 BCE

Arenesid esimesed elusorganismid, kes olid võimelised kandma edasi geneetilist informatsiooni.

Kambrium

542 BCE

Kambriumi aeg kestis 541 kuni 485 mil.
Toimus "elu plahvatus," kus ilmusid merekeskkonda peamised organismide ehitustüübid- selgrootud (käsnad, ainuõõssed, käsi- ja lülijalgsed, limused), esimesed selgroogsed. Mineraalne toes kujunes nt tigudel, karpidel, trilobiitidel. Kambriumi ajal asus ekvaatori piirkonnas supermaailm Pannotsöötia, mis hiljem lagunes erinevateks kontinentideks. Kambriumi ajal oli veel mõningane geoloogiline aktiivsus, sealhulgas maavärinad ja vulkaanilised sündmused.

Franerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaeg

Period: 542 BCE to 252 BCE

Esimesed kalad

530 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Ordoviitsiumi ajastu toimus umbes 485 kuni 443 miljonit aastat tagasi. Ordoviitsiumi ajal tekkisid mitmekesised merelised eluvormid nt esimesed kalad ja mitmed pehmete kehakatetega organismid.
Ilmusid esimesed maismaataimed, kliima oli valdavalt soe. Ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Esimesed maismaataimed

483 BCE

Ordoviitsiumi ajastul arenesid välja esimesed maismaataimed

Silur

443 BCE

Silur kestis 443-419milj a tagasi. Siluri ajastu on teadlastele oluline sellest ajastust leitud fossiilide tõttu, mis annavad teavet tolle aja elustiku ja keskkonna kohta. Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid algelised kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist ning olid väikesed ja lihtsa ehitusega ja kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Devoni ajastu alguses oli maismaataimestik veel madal ja hõre, kuid ajastu lõpuks olid tekkinud juba esimesed metsad ning ilumusid ka esimesed kahepaiksed.
Troopikameredes elasid käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud kalad nagu näiteks rüükalad ja vihtuimsed kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad.

Esimesed metsad

390 BCE

Karbon

359 BCE

Karbonis katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime ning maismaale ilmusid ka esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes olid sellisteks tingimusteks kohastunid. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus pea 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Triiase ajastu algul oli elustik liigivaene, sest permi väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimus järjekordne väljasuremine, mis andis dinosaurustele võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad ja suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaeg

Period: 252 BCE to 66 BCE

Esimesed dinosaurused

225 BCE

Juura

201 BCE

Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi.

Imetajate ilmumine

200 BCE

Esimesed linnud

150 BCE

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud pleisosauruste ja ihtüosaurustega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Paleogeenis algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, loomastik ning taimestik omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid ehk inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvatenaar

3 BCE

Kvaternaari ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens`i tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ( mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.

Homo sapiens

2 BCE