-
Blaise Pascal arvutamismasin
Selle arvutamismasinaga sai liita ja lahutada, kuid programmeeritavate arvutite leiutamiseni kulus veel sajandeid. Selle abil oli võimalik arvutada kuni 8-kohalisi summasid -
Esimene korrutamismasin
Aastal 1694 täiustas Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von Leibniz liitmismasinat, luues masina, mille abil oli võimalik peale liitmise ka korrutada. Nagu liitmismasin, töötas ka see täiustatud liitmismasin hammasrataste ja ketastega. Kuigi masin oli valmis ei hakatud seda laialdaselt tootma ega ka kasutama. -
Esimene nelja põhitehte arvutamise masin
Aastal 1820 hakkasid levima mehhaanilised arvutusmasinad ehk kalkulaatorid. Sellel ajal leiutas prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar masina, mis suutis liita, lahutada, korrutada ja jagada. -
Charles Babbage arvutamismasinad
Charles alustas oma diferentsmasina loomist 1822. aastal. Mõned prototüübi osad on talletatud teadusajaloomuuseumis Oxfordis. Selle prototüübi põhjal arendati välja esimene automaatne kalkulaator, mis jäi küll lõpetamata. Esimene kalkulaator oleks koosnenud umbes 25 000 peenmehaanika osast, oleks kaalunud 13,6 tonni ja oleks olnud umbes 2,4 meetri kõrgune. -
USA rahvaloenduse arvuti
Aastal 1889 hakkas Herman Hollerith (1860-1929) välja töötama arvutit, et arvutada USA rahvaloenduse tulemusi. Ta kasutas perfokaarte, mida oli vaja masinale info andmiseks. Ühele augustatud kaardile mahtus 80 arvu. Augustatud kaardid olid väga tähtis leiutis arvutitele, sest nende abil sai infot säilitada ja korduvalt kasutada. Aastal 1896 asutas Hollerith firma, millest tuli pärast mitmeid firmade ühinemisi aastal 1924 firma nimega IBM, mis oli ja on ka tänapäeval üks suurim arvutite tootja. -
Inglismaal arvuti Colossus
Colossus ehitati Teise maailmasõja ajal Saksa sõjaväe radiogrammide lugemiseks ja salakirjade dešifreerimiseks. Colossust peetakse maailma esimeseks programmeeritavaks elektrooniliseks arvutiks -
ENIAC ehk Elektrooniline numbriline integraator ja arvuti
Teise maailmasõja käigus J.Presper Eckert ja William Mauchley leiutasid ENIAC-i. See masin kaalus 30 tonni. Arvutil oli 18000 vaakum - elektronlampi mida kasutati arvutuste teostamiseks kiirusel 5000 tehet sekundis. See on palju rohkem kui inimene suudaks teha, aga palju aeglasem kui tänapäeva arvutid -
Kõvaketas
Kõvaketas on andmesäilitus seade, mis kasutab andmete säilitamiseks pöörlevaid plaate. Esimene kõvaketas tuli välja 1950-ndatel aastatel USA mereväe tellimusel. -
Eesti esimene elektronarvuti
Eesti esimene elektronarvuti oli ehitatud TPI-s (Tallinna Polülutehniline Instituut). Seda kasutati elektrisüsteemide modelleerimiseks -
Esimene arvutihiir
Esimese arvutihiire leiutas Douglas Engelbart. See oli kuuliga puukarp mis oli kahe juhtmega arvuti külge ühendatud. -
STEM arvuti
STEM on esimene Eestis projekteeritud numbriline arvuti. See arvuti ehitati Tallinnas Elektrotehnika Projekteerimise Instituudis, valmis 1964. aastal, omas miniarvuti arhitektuuri ja andmebaasi ning oli nende omaduste poolest oma ajast aastaid ees. STEM oli väga töökindel, töötas ilma inseneride pideva järelevalveta ja teda kasutati metallide optimaalsete lõikerežiimide arvutamiseks masinaehitustehases. -
Esimesed personaalarvutid
Esimesed 1970. aastatel loodud personaalarvutid kujutasid endast üksnes asjatundjatele mõeldud detailide komplekte. Tegelik arvutirevolutsioon algas 1981. aastal, kui IBM esitles oma esimest personaalarvutit muutes sellega kogu inimkonna töötamise, mängimise ja suhtlemise protsessi. -
Klaviatuur
Esimene klaviatuur tuli kasutusele 1970-ndate algusel, nad kasutasid üksikuid lüliteid ja olid kallid. 1970. aastate keskel ilmusid turule odavamad klahvilülitid, need olid vähem vastupidavamad kui kallimad klaviatuurid, aga nad said peagi populaarsemaks. -
Flopiketas ehk diskett
Flopiketas on magnetiline andmekandja, mis oli laialdaselt kasutatud 1970.-1990. aastail. Seda kasutati info ülekandmisaseks ühest arvutist teise. -
Firma Apple Computers
Firma asutajad on Steve Jobs, Ronald Wayne ja Steve Wozniak. Nad ehitasid esimese Apple arvuti nimega Apple II, mis tuli müüki 1977 -
Esimene kaasaskantav arvuti
(USA) Firma Osborne Computer Corporationi kaasaskantav arvuti Osborne I, mis kaalus 11kg. -
CD-plaat
CD-plaate kasutati enamasti helisalvestuseks, kuid hiljem hakati seda kasutama ka andmete salvestamiseks. Tänapäeval kasutatakse CD-plaate vähe, sest on tulnud mugavamaid viise andmeid kanda ja osadel arvutitel pole enam CD-plaadi lugejat -
Juku arvuti
Juku valmis Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroos 1988. aastal. Koolidesse jõudsid Jukud 1980. aastate lõpul ja 1990. aastate algul. Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi toodi kümme Jukut 1989. aastal, 1991. aastal lisandus veel kuus. Kasutusel olid need 1994.-95. aastani -
Mälupulk
Mälupulk võimaldab säilitada erinevaid andmeid ning neid teistesse arvutitesse kopeerida. Need olid palju suurema andmemahuga ja tõrjus disketid kasutusest välja.
