Ajatelg Rahvusvahelised suhted enne II MS. Klassitöö KL 14

30.01.1933 – A. Hitleri määramine Saksamaa kantsleriks

Jan 30, 1933

NSDAP-d toetasid enamasti vabakutselised, talupojad, ametnikud ja riigiteenistujad. Hitleri ja ta parteikaaslaste toetus oli tugevam valdavalt protestantlikul Põhja- ja Ida-Saksamaal, ning pigem maapiirkondades ja väikelinnades. Kuid enne 1933.a. ei pooldanud ligi kaks kolmandikku Saksamaa valijaskonnast Hitlerit.

Saarimaa taasühendamine Saksamaaga

Jan 13, 1935

1. jaanuaril 1935 toimus Saarimaal rahvahääletus: 90,8% hääletanuist pooldas liitumist Saksamaaga. 1. märtsil läks Saarimaa tagasi Saksamaa valdusse. Prantsusmaa oli saanud esimese kõrvakiilu. 1936. aasta märtsis võttis Saksamaa tagasi Ruhri piirkonna.

Inglise-Saksa mereväeleping

Jun 18, 1935

1930´aastatel muutus rahvusvaheline olukord ja tekkis sõjaoht. Agressiivseteks riikideks
olid Jaapan, kes vallutas Hiinalt Mandzuuria ja Saksamaa, kus 1933 oli võimule tulnud Hitler.
Hitler tegi ettevalmistusi vallutusteks Euroopas. Euroopa suurriigid - Inglismaa ja Prantsusmaa -
tegid pidevalt järelandmisi Saksamaale, sest arvasid, et nii õnnestub sõda ära hoida

Hispaania kodusõda

Jul 17, 1936

1. juulil 1936. aastal alustasid kindralid Hispaania Marokos ülestõusu. Kindral Francisco Franco juhtimisel ja natsionalistide ehk falangistide partei toetusel tungisid mässulised Hispaaniasse. Francot abistasid ka Itaalia ja Saksamaa fašistlikud valitsused. Nii sai alguse ränk kodusõda. 1936. aasta lõpuks oli suurem osa Lääne- ja Lõuna-Hispaaniast natsionalistide kontrolli all.

Jaapani agressioon Hiina vastu

Dec 3, 1937

1. detsember hakkaks kandma nime Hiina rahva võidupäev sõjas Jaapani agressiooni vastu ja tähistaks maailma fašismivastase sõja lõppu. 13. detsember mälestaks Nanjingi massimõrva aastapäeva, kui 1937. aastal korraldasid Jaapani sõdurid Hiina endises pealinnas veresauna. Hiina teatel tapeti siis kuue nädalaga üle 300 000 inimese.

Austria anšluss

Feb 12, 1938

1. aasta alguseks olid Hitleri positsioonid nii Saksamaal kui ka rahvusvahelises poliitikas sedavõrd tugevnenud, et ta võis asuda ellu viima oma maailmavallutuskava.

Pärast pikka aega kestnud Saksa-poolset survet kohtus Austria kantsler Kurt Schuschnigg 12. veebruaril 1938 Berchtesgadenis Hitleriga. Viimane esitas ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ja nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa, vastasel juhul lubas ta kasutada sõjalist jõudu.

Saksamaa sissemarss Reini tsooni

Mar 11, 1938

Üritades saavutada rahva toetust Austria iseseisvuse säilitamiseks proovis sealne autoritaarselt valitsev kantsler läbi viia referendumit iseseisvuse küsimuses. Ootamata ära referendumi tulemust, teostasid Austria natsid riigipöörde ja kutsusid appi Saksa armee (11.märts 1938).

Itaalia agressioon Etioopia vastu

Sep 29, 1938

1. septembril 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tšehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud Tšehhoslovakkia puutumatuse. Üksi jäetud tšehhid ei söandanud suurriikide diktaadile vastu hakata ning alistusid.

Müncheni konverents ja Sudeedimaa ühendamine Saksamaaga

Sep 29, 1938

II MAAILMASÕDA (1939-1945) 1938 29. september 1938 13. märts 1938 Müncheni konverents . Suurbritannia , Saksamaa, Austria ühendamine Saksamaaga (anschluß). Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tšehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad.

Molotov - Ribbetropi pakt

Aug 23, 1939

Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel (vene Договор о ненападении между Германией и Советским Союзом) ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSV Liidu valitsuse volitusel NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov ja Saksa valitsuse nimel Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentrop.

01.09.1939 – Saksamaa kallaletung Poolale ja II Maailmasõja puhkemine

Sep 1, 1939

Teine maailmasõda (1. september 1939 – 2. september 1945) oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe.

Tšehhoslovakkia okupeerimine ja riigi likvideerimine

Jun 17, 1940

Eesti okupeeriti 100 000 Nõukogude sõjaväelase poolt 17. juunil 1940. Seejärel lavastati "rahvademokraatlik riigipööre", seati ametisse NSV Liidu nukuvalitsus Eestis, valiti kiirkorras, mittevabalt ja vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega Riigivolikogu uus koosseis, kuulutati Eesti nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks ning "otsustati" paluda Eesti vastuvõtmist NSV Liidu koosseisu.