Rahvusvahelised ping 1930-tel aastatel, mis viisid II Maailmasõjani

A. Hitleri määramine Saksamaa kantsleriks

Jan 30, 1933

1932 valiti Saksamaa presidendiks uuesti Paul von Hindenburg; jaanuaris 1933 nimetas ta riigikantsleriks A. Hitleri, kes kehtestas diktatuuri.

Saarimaa taasühendamine Saksamaaga

Jan 16, 1935

1. aastal toimus Saarimaal rahvahääletus. See ala jäi Versailles´ rahulepinguga ajutiselt Rahvasteliidu valdusse. Rahvahääletusel oli enamik Saarimaa elanikest Saksamaaga taasühinemise poolt ning Hitler sai selle ala endale.

Inglise-Saksa mereväeleping

Jun 18, 1935

1. juunil 1935. aastal sõlmitud Inglise-Saksa mereväekokkulepe, mis tühistas senised Saksa laevastikku piiranud piirangud ning millega Inglismaa andis oma nõusoleku, et Saksamaa võib ehitada endale pealveelaevastikku, mille tonnaaž oleks 35% Inglismaa pealveelaevastiku kogutonnaažist, ning allveelaevastiku, mille tonnaaž oleks 45% Inglismaa allveelaevastiku kogutonnaažist.

Hispaania kodusõda

Jul 7, 1936

Hispaania kodusõda oli juulist 1936 aprillini 1939 toimunud konflikt Teises Hispaania Vabariigis parempoolsete natsionalistide, keda juhtis Francisco Franco, ja vasakpoolsete rühmituste vahel.

Itaalia agressioon Etioopia vastu

Nov 16, 1936

Itaalia kuningriik omas ka kolooniaid ja protektoraate ning nukuriike, nagu tänapäeva Eritrea, Somaalia, Liibüa, Etioopia (okupeeritud aastal 1936 Itaalia poolt ja siis okupeeritud Teises maailmasõjas brittide poolt), Albaania, Kreeka (okupeeritud Teises maailmasõjas), Horvaatia (Itaalia ja Saksamaa nukuriik Teises maailmasõjas), Kosovo (okupeeritud Teises maailmasõjas) ja Montenegro (okupeeritud Teises maailmasõjas).

Jaapani agressioon Hiina vastu

Nov 16, 1936

Jaapan alustas Hiina, Korea ja Manžuuria vallutamisega ja N. Liit sai oma huviorbiiti Mongoolia. Tekkis kolme riigi telg, Saksa, Jaapani ja Itaalia, kes kõik oma piire ülejäänud maailma arvel püüdsid laiendada. N. Liit laveeris nende vahel, kogu aeg oma sõjapotensiaali tõstes, aga poliitiliselt laveerides, kumba poolega end siduda.

Saksamaa sissemarss Reini tsooni

Mar 11, 1938

Ootamata ära referendumi tulemust, teostasid Austria natsid riigipöörde ja kutsusid appi Saksa armee.

Austria anšluss

Mar 16, 1938

Anšluss (saksa keeles Anschluß või Anschluss 'ühendamine, liitmine') oli Austria de facto annekteerimine Saksa Kolmanda Reichi poolt märtsis 1938. Anšlussiga sai Austriast Suur-Saksamaa osa nimega Ostmark

Müncheni konverents ja Sudeedimaa ühendamine Saksamaaga

Sep 29, 1938

müncheni konverents - 29. septembril 1938. aastal toimus Briti peaministri Neville Chamberlaini initsiatiivil nelja riigi – Saksamaa, Itaalia, Suurbritannia ja Prantsusmaa – kohtumine. Sõlmiti kokkulepe, mis kohustas Tšehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud Tšehhoslovakkia puutumatuse.

Tšehhoslovakkia okupeerimine ja riigi likvideerimine

Mar 12, 1939

Pärast Tšehhoslovakkia okupeerimist Saksamaa poolt 1939. aastal moodustati Tšehhoslovakkias Böömi- ja Määrimaa Protektoraat Saksamaa kontrolli all ning Saksamaa vasallriigina Slovakkia riik.

Molotov - Ribbetropi pakt

Aug 23, 1939

Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel (vene Договор о ненападении между Германией и Советским Союзом) ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSV Liidu valitsuse volitusel NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov ja Saksa valitsuse nimel Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentrop.

Saksamaa kallaletung Poolale ja II Maailmasõja puhkemine

Sep 1, 1939

Teine maailmasõda (1. september 1939 – 2. september 1945) oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside.