-
Jaapan tungib Mandžuuriasse
Tegemist on Mandžuuri kriisiga, mis oli Jaapani sõjaväelaste lavastatud sündmus.18. septembril 1931 lõhkas leitnant Kawamoto Suemoriväikse koguse dünamiiti Jaapanile kuulunud Lõuna-Mandžuuria raudtee juures Mukdeni lähedal.Kriisi tulemusel langes Mandžuuria Jaapani kontrolli alla ja Jaapan lahkus Rahvasteliidust . -
Period: to
Desarmeerimiskoverents Genfis
Osales 61 riiki, toimus Genfis, organiseeris Rahvasteliit
relvajõudude vähendamine nii palju, et neid ei saaks rakendada teiste riikide ründamiseks.
Kokkuleppeid ei saavutatud , konverentsilt lahkusid Jaapan ja Saksamaa. Riigid hakkasid sõlmima kahepoolseid lepinguid, et saada paremaid positsioone Teise maailmasõja eel -
Inglise-Saksa mereväeleping
- juunil 1935. aastal sõlmitud Inglise-Saksa mereväekokkulepe, mis tühistas senised Saksa laevastikku piiranud piirangud ning millega Inglismaa andis oma nõusoleku, et Saksamaa võib ehitada endale pealveelaevastikku, mille tonaaž oleks 35% Inglismaa pealveelaevastiku kogutonnaažist, ning allveelaevastiku, mille tonaaž oleks 45% Inglismaa allveelaevastiku kogutonnaažist. Lepingu alusel ehitati ka kaks Saksamaa laevastiku lahingulaeva "Bismarck" ja "Tirpitz"
-
Saksmaa üleüldine sõjaväekohustus
- aastaks oli Saksamaa avalikult eiranud sõjaväelisi piiranguid, mida esitati Versailles' rahuga, ning konskriptsioon esitati taas 16. märtsil 1935. Samal ajal kui alusarmee suurus pidi jääma umbes kuni 100 000 meheni, mis oli määratud Versailles' rahu poolt, sai iga uus grupp kutsealuseid selles suuruses iga aasta treeningut. Konskriptsiooni seadus esitles nime Wehrmacht, seega ei saa sellesse suhtuda mitte ainult oma loomise kuupäevana, vaid Wehrmacht'i kui Natsi loominguna.
-
Itaalia tungib Etioopiasse
Itaalia tungis Etioopiasse (Abessiina kriis). Etioopia muudeti Itaalia kolooniaks. Kohe pärast sõjategevuse algust kuulutas Rahvasteliit itaallaste tegevuse vallutussõjaks ning kutsus üles sõjaka riigi suhtes majanduslikke karistusmeetmeid rakendama, nagu seda nägi ette Rahvasteliidu põhikiri. See aga tulemust ei andnud, sest Itaaliat hakkas varustama ning toetama Saksamaa, kes oli selleks ajaks Rahvasteliidust lahkunud. Mõne kuu p -
Saksamaa väed Reini demilitariseeritud tsoonis
- aasta 7. märtsil viis Hitler oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. See tekitas protesti, kuid ei saa ju sõda alustada ainult sellepärast, et sakslased viisid oma väed omaenda territooriumile! Hitleri-Saksamaaga jätkati suhtlemist nagu normaalse riigiga.
-
Period: to
Hispaania kodusõda
Hispaania kodusõda oli juulist 1936 aprillini 1939 toimunud konflikt Teises Hispaania Vabariigis parempoolsete natsionalistide, keda juhtis Francisco Franco, ja vasakpoolsete rühmituste vahel. Franco oli just kukutanud vabariigi ja kehtestanud diktatuuri. Sõda oli poliitiliste, majanduslike ja kultuuriliste erinevuste tulemus, mida kirjanik Antonio Machado iseloomustas kui kahte Hispaaniat. -
Berliini-Rooma telg
Berliini-Rooma telg on 25. oktoobril 1936 sõlmitud sõjalis-poliitiline liit Saksamaa ja Itaalia vahel. -
Saksa-Jaapani antikomiternipakt
Saksamaa-Jaapani antikominterni pakt võitluseks kommunismiga ja Kominterniga -
Itaalia ühineb antikomiternipaktiga
-
Anšluss
- aastaks olid Hitleri positsioonid nii Saksamaal kui ka rahvusvahelises poliitikas sedavõrd tugevnenud, et ta võis asuda ellu viima oma maailmavallutuskava. Hitleri esimeseks ohvriks sai Austria. 1938. aasta veebruaris esitas Hitler Austriale ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. Austria ei suutnud agressorile vastu seista ning alistus. Pealegi paljudele austerlastele meeldisid natsid.
-
Müncheni konverents
Austria liitmine Saksamaaga tekitas demokraatlikes maades suurt ärevust. Lääneriigid lootsid aga endiselt Hitleriga kokku leppida. Eriti aktiivselt tegutses selles suunas Briti peaminister Neville Chamberlain. 29. septembril 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tšehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud Tšehhoslovakkia puutumatuse. Üksi jäetud tšehhid ei söandanud suurriikide diktaadile vastu hakata ning alistusid. -
Tšehhoslovakkia likvideerimine
- märtsil 1939 kuulutas Hitleri õhutusel end iseseisvaks Slovakkia ning järgmisel päeval hõivasid Saksa ja Ungari väed ülejäänud Tšehhoslovakkia. Iseseisev Tšehhoslovakkia riik lakkas olemast. Märtsi lõpul nõudis Hitler endale ka Danzigit (Gdanskit).
-
Teraspakt
Teraspakt tuntud ka kui Itaalia ja Saksamaa-vaheline sõpruse ja liitlusepakt ja Berliini-Rooma telg, oli Itaalia ja Saksamaa vahel sõlmitud leping.
Lepingule kirjutasid alla Galeazzo Ciano (Itaalia eest) ja Joachim von Ribbentrop (Saksamaa eest). -
Molotov-Rippentropi pakt
Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel. Kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSV Liidu valitsuse volitusel NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov ja Saksa valitsuse nimel Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentrop.Enim tähelepanu on pälvinud selle lepingu juurde kuulunud salajased lisaprotokollid. Esimene salaprotokoll allkirjastati lepingu sõlmimise ajal, mis rahvusvahelist õigust eirates jaotas Vahe-Euroopa NSV Liidu ja S -
Kolmikpakt
Kolmikpakt oli Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt, mis sõlmiti 27. septembril 1940. aastal Berliinis.
Sellele kirjutasid alla Jaapani saadik Saksamaal Saburo Kurusu, Saksamaa juht Adolf Hitler ja Itaalia välisminister Galeazzo Ciano.
20. novembril 1940 liitus paktiga Ungari, 23. novembril 1941 Rumeenia ja 1. märtsil 1941 Bulgaaria.
Kolmikpaktiga liitunud riike nimetatakse Teljeriikideks.