Rahvusvahelised pinged 1930-tel aastatel, mis viisid II Maailmasõjani

  • 30.01.1933 – A. Hitleri määramine Saksamaa kantsleriks

    NSDAP-d toetasid enamasti vabakutselised, talupojad, ametnikud ja riigiteenistujad. Hitleri ja ta parteikaaslaste toetus oli tugevam valdavalt protestantlikul Põhja- ja Ida-Saksamaal, ning pigem maapiirkondades ja väikelinnades. Kuid enne 1933.a. ei pooldanud ligi kaks kolmandikku Saksamaa valijaskonnast Hitlerit.
  • Period: to

    ajalugu

  • Saarimaa taasühinemine Saksamaaga

  • Hispaania kodusõda

    Hispaania kodusõda oli juulist 1936 aprillini 1939 toimunud konflikt Teises Hispaania Vabariigis parempoolsete natsionalistide, keda juhtis Francisco Franco, ja vasakpoolsete rühmituste vahel. Franco oli just kukutanud vabariigi ja kehtestanud diktatuuri. Sõda oli poliitiliste, majanduslike ja kultuuriliste erinevuste tulemus, mida kirjanik Antonio Machado iseloomustas kui kahte Hispaaniat.
  • Jaapani agressioon Hiina vastu

    Jaapanlased tungisid neile omasel viisil jälle hiinale kallale
  • Austria anšluss

    Pärast pikka aega kestnud Saksa-poolset survet kohtus Austria kantsler Kurt Schuschnigg 12. veebruaril 1938 Berchtesgadenis Hitleriga. Viimane esitas ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ja nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa, vastasel juhul lubas ta kasutada sõjalist jõudu.
  • Saksamaa sissemarss Reini tsooni

    Saksa armee (11.märts 1938). Seejärel teostatud uuel rahvahääletusel toetas rahva enamus ühinemist Saksamaaga. Lääneriigid (Inglismaa ja Prantsusmaa) kriisi ei sekkunud.
  • Itaalia agressioon Etioopia vastu

    Lääneriigid lootsid aga endiselt Hitleriga kokku leppida. Eriti aktiivselt tegutses selles suunas Briti peaminister Neville Chamberlain. 29. septembril 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tšehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud Tšehhoslovakkia puutumatuse. Üksi jäetud tšehhid ei söandanud suurriikide diktaadile vastu hakata ning alistusid.
  • Molotov - Ribbetropi pakt

    Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSV Liidu valitsuse volitusel NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov ja Saksa valitsuse nimel Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentrop.
  • Müncheni konverents ja Sudeedimaa ühendamine Saksamaaga

    Enne II MS jõudis Hitler hõivata Austria , Müncheni konverentsil , kus osales 4 riiki (Prantsusmaa, Itaalia, Inglismaa ja Saksamaa) otsustati Sudeedimaa anda saksamaale, samuti hõivati Tšehhoslovakkia ja Klaipeda. Molotovi- Ribbentropi pakt sõlmiti 23. augustil 1939 ning see oli Saksamaa ja N-Liidu mittekallaletungi pakt.
  • Tšehhoslovakkia okupeerimine ja riigi likvideerimine

    Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) oli Eesti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja käigus. See algas 17. juunil 1940 Nõukogude vägede sissetungiga Eestisse ja lõppes Saksa okupatsiooni algusega Eestis juulis 1941.