-
Jaapani agressioon Hiina vastu
- a. märtsis lõid jaapanlased Mänd. zhuurias "marionetliku Mandzukuo riigi Ja muutsid Maridzhükuo orira asumaaks. Jaapan lahkus Rahvasteliidust. Kasutades Mandzhuüriat (Mandzhukuod) hüppelauana Hiinasse, vallutasid jaapanlased järgnenud perioodil 1937. a. tungisid jaapanlased neile omasel viisil uuesti Hiina kallale, kandes nüüd sõjategevuse üle kogu Põhjaja Kesk-Hiinale. Samal 1937. a. vallutasid Jaapani väed Pekingi, Shanghai, Kantoni jä Nankingi.
-
A. Hitleri määramine Saksamaa kantsleriks
A. Hitler määrati Saksa Vabariigi kantsleriks; vice-kantsleriks sai v. Papen. Hitleri kabineti koosseisus oli 11 ministrit, neist 3 natsi: Hitler ise, siseminister W. Frick, portfellita minister H. Göring (lisaks märtsist 1933 haridus-ja propagandaminister J. Göbbels). -
Itaalia agressioon Etioopia vastu
Itaalia välispoliitikat iseloomustas agressiivsus.
Kuna seni oli Itaalia koloniaalpoliitikas suhteliselt kõrvalseisja rollis olnud (erandiks Türgilt 1911.-1912.a. hõivatud Liibüa ja 19.sajandi lõpul hõivatud osa Somaaliast ning Eritrea); üritati kaotatut tasa teha.
1935-1936.a. vallutati Etioopia (kes oli Rahvasteliidu liige, ent erilisi Itaalia vastaseid sanktsioone sellele ei järgnenud). -
Inglise-Saksa mereväeleping
- juunil 1935. aastal sõlmitud Inglise-Saksa mereväekokkulepe, mis tühistas senised Saksa laevastikku piiranud piirangud ning millega Inglismaa andis oma nõusoleku, et Saksamaa võib ehitada endale pealveelaevastikku, mille tonnaaž oleks 35% Inglismaa pealveelaevastiku kogutonnaažist, ning allveelaevastiku, mille tonnaaž oleks 45% Inglismaa allveelaevastiku kogutonnaažist.
-
Hispaania kodusõda
Hispaania kodusõda oli juulist 1936 aprillini 1939 toimunud konflikt Teises Hispaania Vabariigis parempoolsete natsionalistide, keda juhtis Francisco Franco, ja vasakpoolsete rühmituste vahel. Franco oli just kukutanud vabariigi ja kehtestanud diktatuuri. Sõda oli poliitiliste, majanduslike ja kultuuriliste erinevuste tulemus, mida kirjanik Antonio Machado iseloomustas kui kahte Hispaaniat. -
Saksamaa sissemarss Reini tsooni
Tänu Saksamaa agressiivsele välispoliitikale ning Euroopa suurriikide juhtide järeleandmistele suutis Saksamaa hõivata 1936. aastal uuesti Reini jõe demilitariseeritud tsooni, -
Period: to
Lepituspoliitika.
Saksamaa plaanide hindamisel tegi Chamberlaini valitsus 1938. a põhjaliku vea. Nad oletasid, et Hitler tegutseb samadel ratsionaalsetel kaalutlustel nagu nemadki. Nad kujutlesid, et Saksamaal on veel huvi rahu ja rahvusvahelise kaubanduse edendamiseks, kuigi Anschluss ja nelja-aasta plaan näitasid midagi muud. Nad võtsid omaks Chamberlaini usu, et Hitler peab sõna, kuigi tema ise oli 1937. aastal pidanud Saksamaad Euroopa riiukukeks. -
Austria anšluss
Anšluss (saksa keeles Anschluß või Anschluss 'ühendamine, liitmine') oli Austria de facto annekteerimine Saksa Kolmanda Reichi poolt märtsis 1938. Anšlussiga sai Austriast Suur-Saksamaa osa nimega Ostmark. -
Tšehhoslovakkia okupeerimine ja riigi likvideerimine
Tšehhoslovakkia koosseisu kuulus sudeedisakslastega asustatud Sudeedimaa, mis põhjustas Kolmanda Riigi ja Tšehhoslovakkia vahelise vastasseisu. Pärast Tšehhoslovakkia okupeerimist Saksamaa poolt 1939. aastal moodustati Tšehhoslovakkias Böömi- ja Määrimaa Protektoraat Saksamaa kontrolli all ning Saksamaa vasallriigina Slovakkia riik. Saksamaa annekteeris Sudeedimaa, Poola Zaolzie piirkonna ning Ungari osa Slovakkiast ja suure osa Taga-Karpaatiast. -
Molotov - Ribbetropi pakt
- aasta 23. augustil 1939 sõlmisid Saksamaa ja NSV Liit mittekallaletungilepingu, mida tuntakse Molotovi-Ribbentropi pakti, mille salajase protokolli alusel pidi Saksamaale jääma Poola lääneosa ja Leedu – NSV Liidu mõjusfääri oleks pidanud minema Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa (Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene) ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina.
-
Saksamaa kallaletung Poolale ja II Maailmasõja puhkemine
- aasta 1. september tungis Saksamaa väed Poolasse läänesuunast ning koos 17. septembril alanud NSV Liidu vägedega pealetungiga Poolale idasuunalt vallutati Poola ning jagati Saksamaa ja NSV Liidu vahel. Poolaga abistamislepingu alusel seotud Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid Saksamaale sõja, kuid reaalset sõjategevus ei alustanud.
-
Müncheni konverents ja Sudeedimaa ühendamine Saksamaaga
Müncheni konverents. Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia langetavad
otsuse mille kohaselt Tšehhoslovakkia peab loovutama sakslastega asustatud Sudeedimaa Saksamaale. -
Saarimaa taasühendamine Saksamaaga
- aastal toimus Saarimaal rahvahääletus. See ala jäi Versailles´ rahulepinguga ajutiselt Rahvasteliidu valdusse. Rahvahääletusel oli enamik Saarimaa elanikest Saksamaaga taasühinemise poolt ning Hitler sai selle ala endale. Järgmisel aastal sisenesid Saksa väed Reini piirkonda, kuigi Versailles´ rahuleping seda keelas. Hitler kartis, et Prantsusmaa võib ärrituda sakslaste käitumisest.
