-
Jaapani agressioon Hiina vastu (1931; 1937-1945
Jaapani kallaletung oli alanud tegelikult juba 1931, kui kasutades sisesegadusi Hiinas hõivasid Jaapani väed Mandžuuria (Kirde-Hiina) ja kuulutasid seal välja Mandžukuo nukuriigi (keegi peale jaapanlaste seda ei tunnustanud; vormiliselt oli iseseisev, tegelikult Jaapani kontrolli all). 1937 tekkinud piirikonflikti ära kasutades alustasid jaapanlased otsest sõda Hiina vastu (1937-1945). -
A.Hitleri määramine saksamaa kantsleriks
Riigipäeva valimistel said natsid suurimaks parlamendiparteiks ja 1933. a. jaanuaris oli president Hindenburg sunnitud määrama Hitleri kantsleriks. -
Itaalia agressioon Etioopia vastu
Sõja põhjuseks olid piiritülid Etioopia (Abessiinia) ja Itaalia vahel viimasele kuuluva Eritrea piiril. Rahvasteliidu vahendusel oli üritatud kriisi lahendada rahumeelselt, kuid ebaõnnestunult. 1935 alustas Mussolini avalikku agressiooni Etioopia vastu ning vallutas kiiresti suurema osa selle territooriumist. -
inglise-saksa mereväeleping
1935 sõlmiti Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksamaal oli õigus suurendada
oma laevastikku ja Läänemeri jäi Saksamaa mõjusfääri -
Saksamaa sissemarss Reini tsooni
Berliini mängude puhul oli rahvusvaheliseks kriisiks aga Saksamaa samm,
millega viidi 7. märtsil 1936. aastal väed Reini demilitariseeritud tsooni ning rikuti
sellega jõhkralt Versailles’ rahulepingu tingimusi -
Hispaania kodusõda
Hispaania kodusõda oli juulist 1936 aprillini 1939 toimunud konflikt Teises Hispaania Vabariigis parempoolsete natsionalistide, keda juhtis Francisco Franco, ja vasakpoolsete rühmituste vahel. Franco oli just kukutanud vabariigi ja kehtestanud diktatuuri. Sõda oli poliitiliste, majanduslike ja kultuuriliste erinevuste tulemus, mida kirjanik Antonio Machado iseloomustas kui kahte Hispaaniat. -
austria anšluss
Anšluss (saksa keeles Anschluß või Anschluss 'ühendamine, liitmine') oli Austria de facto annekteerimine Saksa Kolmanda Reichi poolt märtsis 1938. -
Molotov - Ribbetropi pakt
Enim tähelepanu on pälvinud selle lepingu juurde kuulunud salajased lisaprotokollid. Esimene salaprotokoll allkirjastati lepingu sõlmimise ajal, mis rahvusvahelist õigust eirates jaotas Vahe-Euroopa NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnaks. Teise salaprotokolliga muudeti Poola ja Baltikumi esialgset jagamist. Kolmanda salaprotokolliga loobus Saksamaa talle Nõukogude Liidu poolt esialgu antud õigusest osale Leedu territooriumist, mille eest Nõukogude Liit kohustus tasuma.