ajatelg- kõik osad

Esiaeg ehk ürgaeg (40 000- 1000 eKr)

40,000 BCE

Kuulsamad koopamaalid:
Altamira
Chauvet
Lascaux
Willendorfi Veenus Megaliitilised ehitised:
Menhir
Dolmen
Kromlehh

Chauvet koopamaal

30,000 BCE

asub Lõuna-Prantsusmaal
avastati 1994
kasutatud rohkem musta värvi
esmakordselt on kujutatud kiskjaid
veel kujutati ka mammuteid, lõvisid ning hüääne

Willendorfi Veenuse kuju

24,000 BCE

leitud 1908.aastal Austrias
naiselikkuse/viljakuse sümbol
kujul puudub nägu

Lascaux

13,000 BCE

asub Edela- Prantsusmaal
avastati 1940
pildid kujutavad loomi, keda koopameestel oli vaja, et ellu jääda
kujutatud on piisoneid, hobuseid, veiseid ja hirvi

Altamira

13,000 BCE

asub Põhja- Hispaanias
avastati 1879
pärit paleoliitikumist
kujutati piisoneid, mammuteid

Mesoliitikum ( 12 000- 8000 eKr)

8000 BCE

Esimene Dolmen

5000 BCE

kaks püstist kivisammast, kus peal on kiviplaat

Vana- Mesopotaamia (4000- 539 eKr)

4000 BCE

Sumer, Akad, Babüloonia

Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kunst (3650-1400 eKr)

3650 BCE

Kreeta saarelt sai alguse Euroopa esimene tsivilisatsioon

Stonehenge

3500 BCE

asub Lõuna-Inglismaal
ehitatud umbes 3500 ekr
koosneb kahest kivide ringist, mille keskel on altar
altar on orienteeritud suvise pööripäeva järgi
ohverdamis- ja tervendamispaik

Neoliitikum (8000- 3000 eKr)

3000 BCE

Pronksiaeg (3300- 1200 eKr)

3000 BCE

Vana-Egiptuse kunst ja arhitektuur (3000-332 eKr)

3000 BCE

vana riik, keskmine riik, uus riik
eraldatus aitas kaasa tsivilisatsiooni muutumatusele
polüteistlik

Astmikpüramiid

2700 BCE

oli haudehitised vaaraodele
koosneb üksteise peale pandud Mastabadest

Egiptuse peatugi

2625 BCE

valmistatud puust
pidi kandma noorest saadik, et muuta peakuju, kuna deformeerunud peakuju näitas kõrgemat staatust

Dzoseri püramiid

2600 BCE

ehitatud Egiptuse kuningas Dzoserile
kõrgus umbes 62m
esimene Egiptuse püramiid (astmikpüramiid)

Giza püramiidid

2500 BCE

Cheops, Chephren, Mykerinos

Karnaki tempel

1900 BCE

Vana-Egiptuses üks tähtsamaid Jumalate austamise ning tseremooniate/rituaalide korraldamise kohti

Knossose palee

1700 BCE

sarnanes labürindile
keskelt tühi kuid oli ümbritsetud igast tubade/käikudega
algeline veetorude süsteem ning wc
arenenud maalikunst, seinu kaunistasid värvilised maalid

Agamemnoni surimask

1550 BCE

leitud Mükeene haudadest, kuninga surimask
tehtud kullast

Lõvide värav

1250 BCE

suurim Egeuse mere ääres asuv skulptuur
kaks emalõvi

Vana-Kreeka

8 BCE

-tekkis filosoofia
-toimusid esimesed olümpiamängud
-lubjakivi,puit ning marmor olid põhilised ehitusmaterjalid
-turvalisused tagasid linnriigid e polised
-kujunes välja orjanduslik demokraatia Jaguneb kolmeks perioodiks:
-arhailine periood e vanaaeg
-klassikaline e õitseaeg
-hellenistlik e hiline periood

Parthenon

8 BCE

Akropoli peatempel
70m pikkune
On kasutatud ka kiriku ja mošeena

Võidujumalanna Nike tempel

8 BCE

Epidaurose amfiteater

8 BCE

-kõige paremini säilinud Vana-Kreeka teater
-mahutas 12000 külalist
-poolringi kujuline, tõusvad istmeread, orkester all keskel

Vankrijuht Delfist

8 BCE

-skulptuur
-seda tööd loetakse üleminekutööls arhailisest perioodist klassikalisss

Etruskid

8 BCE

-8.-3.sajand ekr
-Toskaana piirkond Itaalias
-polnud ühtne riik
- neil oli kõrgelt arenenud matusekultuur
-tegelesid põlluharimise ja meresõiduga
-nende arhitektuur oli hiljem eeskujuks roomlastele

Etruskite sarkofaagid

7 BCE

Sarkofaagide kaaned olid kujundatud diivani laadseteks, nende peal olid rõõmsameelsed skulptuurid lahkunutest
-samuti on palju terrakota skulptuure

Nekropolid

7 BCE

Etruskite mitmed kuppelhauad moodustasid suuri nekropole
- seest oli sisustatud sarnaselt elutubadega
-maalid hauakambrites olid rõõmsameelsed

Kapitooliumi emahunt

7 BCE

Romulus ja Remus, Rooma linna asutajad
Pärineb 11.-12. sajandist pkr

Vana-Rooma

7 BCE

Legendi järgi rajas Romulus 753 ekr
Vana-Roomas olid tähtsal kohal mugavus ning üleolek Nende arhitektuuri saab kirjeldada kui võimsa, suurejoonelisena samuti ka praktlisena.
Jaguneb kolmeks:
-kungingate aeg
-vabariik
-keisririik

Kolosseum

7 BCE

Suurim amfiteater Roomas
Mahutab u 50 000 külalist
Seal peeti ka gladiaatorite võistluseid

Panteoni tempel

7 BCE

-ehitati u 70 aastat
-on tänapäevani säilinud väga heas seisus
-seest on dekoreeritud skulptuuridega

Varakristlik kunst

6

-Tekkis Roomas ning levis kiirelt ka mujale euroopasse
-olulised olid seina-ja laemaalingud katakombides
-313.saj tekivad esimesed basilikaalsed kirikud ning tsentraalehitised

Chi-Ro

6

-monogramm
-enamus asuvas Roomas
-üks vanimaid Kristlaste monogramme

Ichthus

6

• 2.-3.saj -tähendab kala
• Jeesuse salajane sümbol

Hagia Sophia

7

Bütsatntsiajastu üks kuulsamaid arhitektuurinäiteid
-tsentraalehitis
-kuppelbasiilika
-ehitati kuus aastat
-77m pikkune kesklööv

San Vitale

7

-basiilika
-tsentraalehitis
-tuntud oma ilusa sisekujunduse ning mosaiikide poolest

Bütsantsi kunst

7

6.-15.saj
-sulam euroopalikust ja idamaisest kunstist
-kirikutes kasutati palju kupleid
-skulptuure ei tehtud
-mosaiigid,ikoonid
-võib iseloomustada sõnadega suured,sünged, rasked
-Iseloomulikud on sambakapiteelid

Bütsantsi ikoonid

7

Skulptuure ei tehtud, kuna ei tahetud sarnaneda paganlike kommetega. Skulptuuride asmel olid pühapildid e ikoonid

Maailmavalitseja Kristus

7

-Alates 9.saj paiku hakkab välja kujunema kindel pühakute kujutamisviis
-kuplil on Kristus, inglite ja apostlite keskel

Püha Sofia katedraal

9

Iseloomulik ehitusstiil Novgorodi kirikutele- valged seinad, kuldsed kuplid, palju külgehitisi, lihtne välimus

Vassili Blazennõi kirik

9

-asub Moskvas
-tunneme ära vana-vene kirikutele iseloomulikud telkkatused ning sibulkuplid

Kiži puukirikud

9

-loodud kirvega
-asub Karjalas
-22 kupliga

Vana-Vene kunst

9

-Vana-Vene kirikuid iseloomustab tsentraalpõhiplaan,sibulkuplid,valge värv ning telkkatused
-maal ehitati kirikuid ka puidust

Püha Dmitri peakirik

9

Väga detailsete ning ilusate kaunistustega

Romaani kunst

11

11.-13.saj
-Romaani kunstile iseloomulikuks võib pidada silinder- ja ristvõlvid ning raidportaalid.

Pisa torn

11

-romaani stiilis
-peaaegu 56 m pikk
-296 trepiastet

Durhami katedraal

11

-romaani stiilis
-asub inglismaal
-kunagi hoiti seal ka sõjavange

Angouleme’i katedraal

12

-asub Prantsusmaal
-ehitatud u 12.saj algul
-fassaad kaunistatud väikeste figuuridega taimedest/loomadest

Gooti stiil

12

12.-16.saj
Iseloomulik gooti stiilile:
kõrged aknad,teravkaared,ristvõlvid, kolmik- ja neliksiir

Salisbury katedraal

12

Üks kõige gootilikumaid näiteid
-asub Inglismaal

Milano katedraal

12

-asub Itaalias
-pühitsetud Neitsi Maarja sündimisele -üks suurimaid gooti katedraale maailmas, mahutab u 40000 inimest

Clermont- Ferrand katedraal

12

-asub prantsusmaal
-ehitatud mustast laavakivist -ehitust alustati 1262.aastal