Ajatelg 1. osa

Ürgaja kunst

Period: 40,000 BCE to 1000 BCE

Kestis umbes 40 000 - 1000a eKr.
Jaguneb kolmeks osaks:
- kiviaeg: paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum
- pronksiaeg
- rauaaeg
Koopamaalid kujutasid sageli realistlikult ja tõetruult erinevaid loomi või jahistseene, mõnikord ka käsi.
Skulptuurid valmistati savist, luust või kivist ning tavaliselt kujutati lihtsaid loomi ja inimesi. Eelkõige olid sellel ajastul Veenuse kujud, mis sümboliseerisid viljakust ja seksuaalsust.
Arhitektuuris olid megaliitilised ehitised: menhir, dolmen ja kromlehh.

Chauvet

30,000 BCE

Lõuna-Prantsusmaa
Arvatavalt 30 000 - 32 000 aastat vanad
Üle 300 joonise
Avastati 1994. aastal

Willendorfi Veenus

24,000 BCE

24 000 - 22 000 aastast eKr
11cm kõrgune
Lubjakivist
Leitud 1908. aastal Austriast

Altamira

21,000 BCE

Põhja-Hispaania
Kujutised on umbes 1m suurused
Arvatavasti 21 000 - 11 000 aastat vana
Avastati 1879. aastal

Lascaux

17,000 BCE

Edela-Prantsusmaa
600 maalingut ja ligi 1500 graveeringut
Arvatavalt 17 000 aastat vanad
Avastati 1940. aastal

Mesopotaamia

Period: 4000 BCE to 6000 BCE

Kujutavas kunstis kujutati:
- jahistseene
- võitlustseene
- müüte, eeposeid
- kuningaid jt tähtsaid inimesi, mida tähtsam inimene, seda suuremalt kujutati.

Stonehenge

3500 BCE

Lõuna-Inglismaa
Ehitatud 3500 - 1100. saj eKr.
Koosneb kahest kivide ringist, mille keskel on altar.
Kivid on 7-8m ja kuni 26t.
Stonehenge kohta on arvukalt teooriad.

Knossose palee

1700 BCE

Peetakse Euroopa vanimaks linnriigiks.
22000m2, mahutas 100 000 elanikku.

Linnujaht

1340 BCE

Seinamaal ülikuhauast Lääne-Teebas.
Umbes 1340a eKr.

Vana-Rooma

Period: 753 BCE to 476

Legendi järgi rajas Romulus Rooma linna 753 eKr.
1. Kuningate aeg 753-509 eKr
2. Vabariik 509-30 eKr
3. Keisririik 30-476 pKr
Arhitektuur: võimas ja suurejooneline, praktiline ja püsiv, nutikad lahendused, laenatud kreeklastelt ja etruskidelt.
Uus ehitusmaterjal - betoon.
Uut tüüpi ehitised: sillad, teed, akveduktid, termid e. saunad, foorum, basiilika, triumfikaar, villa.
Uudse põhiplaaniga: amfiteater (colosseum), tempel (panteon)

Ishtari värav

569 BCE

Berliinis.
Suur ja värviline kahekordne värav, millel on kujutatud erinevaid loomi.
Ehitati armastuse, sõja, viljakuse, jm jumalanna Ishtari jaoks.

Veji Apollo

510 BCE

Elusuuruses terrakotast maalitud Aplu (Apollo) etruski kuju, mis on mõeldud paigutamiseks templi kõrgeimasse ossa.

Parthenon

447 BCE

Akropoli e. polise keskele ehitatud kindluse peatempel, võidujumalanna Nike tempel.

Erechtheion

421 BCE

Ateena akropolil asuv tempel, atika-joonia stiilis marmorhoone. Erechtheion on Parthenoni kõrval Ateena akropoli kuulsaim ehitis.

Panteon

25 BCE

Kõigi jumalate tempel Roomas.
Põhiplaan: kandiline templit meenutav esiosa + silindrikujuline kupliga kaetud tagaosa.

Vana-Kreeka

Period: 8 BCE to 5 BCE

Kujunes välja orjanduslik demokraatia.Teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele.
Vana-Kreeka kunst jaguneb:
1. Arhailine periood e. vanaaeg 7.-6. saj eKr
2. Klassikaline e. õitseaeg 5.-4. saj eKr
3. Hellenistlik e. hiline periood 3.-1. saj
Kunstiliikidest on olulisemal kohal arhitektuur, märkimisväärsed on veel skulptuur ja vaasimaal.

Etruskid

Period: 8 BCE to 3 BCE

Itaalias, Etruuria.
- Lõdvalt seotud linnade liit
- Keraamika (terrakota, must glasuur)
- Kõrgelt arenenud matusekultuur, usk hauatagusesse ellu (nekropolio)
- Metallurgia (raud, pronks, kuld)
Etruski arhitektuur oli hiljem eeskujuks Vana-Roomale.
Kuppelhauad moodustavad suuri nekropole. Hauakambrid on sisustatud sarnaselt elutubadele ning nende seintel olid rõõmsad seinamaalid. Sarkofaagide kaantel on kujutatud rõõmsaid naeratavaid kadunukesi.

Vana-Egiptus

Period: 3 BCE to 1 BCE

Jaguneb neljaks osaks:
1. Vana riik (3.a tuh eKr) kujunes tsivilatsioon, püramiidide ehitusaeg.
2. Keskmine riik (2. a tuh 1. pool eKr) piirid laienesid.
3. Uus riik (2. a tuh 2. pool eKr) Egiptuse hiilgeaeg, sai suurriigiks.
4. Hilis-Egiptus (1. a tuh 1. pool eKr) võõrad valitsejad, 30a eKr sai Rooma impeeriumi provints.
Kujutav kunst oli lihtne koos väga kindlate reeglitega. (vaaraod ühes asendis, kaugusesse suunatud pilk, üldistatud ja lihtsustatud tüübiportreed)

Egeus e. Kreeta-Mükeene

Period: 3 BCE to 2 BCE

Kreeta saarel jõukas elu, väga kuulsad mereröövlid, suured luksuslikud lossid kanalisatsiooniga. Sealt on leitud väikesi jumalanna kujukesi, kes hoiavad käes madusid.
1. Minoiline kultuur 3650-1400 eKr
2. Mükeene kultuur 2. a. tuh. keskel eKr
Arhitektuur. Kreeta: labürindilikud lossid, puudusid kindlused, erksad seinamaalid. Mükeene: kindlused

Colosseum

72

Suurim amfiteater Roomas. Mahutab 50 000 pealtvaatajat.