-
-
Sõja esimene pool oli inglastele edukas, seda eelkõige tänu Inglise vibuküttidele, kes Prantsuse rüütlid juba kaugelt kahjutuks tegid.
-
Seda lahingut peetakse lausa pöördepunktiks sõjakuntsi ajaloos, sest see näitas varem võitmatuks peetud rüütliväe nõrkust. Algas palgasõdurite ja tulirelvade ajastu. -
14.sajandi keskel raskendas mõlema sõdiva poole olukorda erakordse ulatusega katkuepideemia Must Surm, mis tappis umbes kolmandiku inimestest.
-
- aastal puhkes Parisiis mäss troonipärija vastu, see levis ka maapiirkondadesse.
-
Edward III loobus troonist, aga sai vastutasuks üle neljandiku Prantsusmaast.
-
-
- aastal toimus Kastiilias pärimissõda. Kastilija valitseja Peetruse väed vastandasid tema poolvenna Henry Trastamara väed. Inglise kroon toetas Peetrust, prantslased toetasid Henryt.
-
Tervise halvenedes naasis Must Prints 1371. aasta jaanuaris Inglismaale, kus tema isa Edward III oli eakas ja samuti kehva tervisega. Printsi haigus oli kurnav ja ta suri 8. juunil 1376.
-
Inglismaal hakkasid talupojad mässama 1381. aastal käsitöölise Wat Tyleri eestvõttel ning neil õnnestus vallutada London.
-
-
Sõda muutus Inglismaa avalikkuse seas üha ebapopulaarsemaks sõjategevuseks vajalike kõrgete maksude tõttu. Neid makse peeti Talurahva mässi üheks põhjuseks
-
Augustis 1415 purjetas Henry V Inglismaalt umbes 10500-liikmelise väega ja piiras Harfleuri. Linn pidas oodatust kauem vastu, kuid alistus lõpuks 22. septembril. Ootamatu viivituse tõttu oli suurem osa kampaaniahooajast möödas.
-
-
-
Sõjaõnn oli muutlik. 14. sajandi lõpul vallutasid Prantsuse kuningad suurema osa maadest tagasi, kuid läksid seejärel riidu oma vasallide Burgundia hertsogitega, nii et Burgundia asus inglaste poolele. 1453. aastaks jäi inglaste kätte vaid Calais. Sõda oli lõppenud.