-
-
Kuulutati välja sõda Prantsusmaa ja Inglismaa kuningriikide vahel, sest Inglismaa kuningadünastia kuningas Edward III taotles Prantsusmaa trooni, aga prantslased panid aluse uuele dünastiale ja kuningaks sai hoopis Philippe VI -
15000 inglise sõdurit maabusid Normandias. Esimene lahing toimus Crecy-en-Pontineu asula läheduses. Selles lahingus said kolmekordses ülekaalus olnud prantslased lüüa. -
Kuningliku võimu nõrgenemine koos musta surma põhjustatud laastamisega, mis kaotas peaaegu poole Prantsusmaa elanikkonnast ja 20–33% Inglismaa elanikkonnast põhjustasid mõlemas riigis tsiviilrahutuste perioodi. Need kriisid lahenesid Inglismaal varem kui Prantsusmaal. -
Prantslased said taas suure kaotuse osalisteks. Seal langes vangi Prantsuse kuningas Jean II Hea, kelle eest maksti tohutut lunaraha. -
Edward III loobus Prantsuse troonist, kuid sai vastutasuks neljandiku Prantsusmaast. -
Prantslased olid kuningas Charles V juhtimisel tagasi vallutanud suurema osa kaotatud aladest ja kuningas Edwardile loovutatud maadest, jättes inglastele vaid mõned linnad mandril. Prantslased läksid tülli Burgundia hertsogitega, kes astusid nüüd Inglismaa poolele. Peale seda asus sõjaväge juhtima talutüdruk Jeanne d' Arc. -
Sõjategevus algas uue hooga Inglismaa kuninga Henry V juhtimisel, kui Azincourti lahingus õnnestus inglastel taas hävitavalt purustada prantsuse rüütlivägi. -
Henry V juhtimisel vallutasid inglased kogu Põhja-Prantsusmaa. -
Jeanne d' Arc'i juhtimisel tungiti Pariisini. Seal talle enam lisavägesid appi ei saadetud ning Jeanne langes Inglismaa liitlaste - burgundlaste kätte vangi. Kirik määras Jeanne karistuseks tuleriidal põletamise. -
Sõjategevus rauges ja inglased olid Prantsusmaalt välja aetud. Vaid Calais' kindlus koos lähiümbrusega Prantsusmaa põhjarannikul jäi 1559. aastani Inglismaa kuninga valdusse.