100-aastane sõda

By elisabetliivamagi
  • 1337

    1337 - sõja algus

    1337 - sõja algus
    Inglise kuningas Edward III kuulutas end avalikult Prantsusmaa troonipärijaks (tema vanaisa oli olnud Prantsusmaa kuningas Philippe IV).
  • Period: 1337 to 1453

    100-aastane sõda

  • 1346

    1346, juuli

    1346, juuli
    Inglise väed randusid Normandias, Crécy lahing Inglismaa kuningas Edward III tungis koos 15 000 mehega ( enamuses relvastatud vibukütid)
    Prantsusmaale ja liikus kiiresti edasi. Prantsusmaa kuningas Philippe VI lubas inglastel
    võitluspaiga valida ning kaotas Crécy lahingu, kuigi omas kolmekordset ülekaalu.
    Kahjuks oli tema sõjapidamine vanamoodne, võrreldes inglastega.
  • 1348

    1348-1350

    1348-1350
    Euroopas levis kohutav katkuepideemia ehk nn must surm Must surm oli inimajaloo üks kõige laastavamaid katkupandeemiaid, mille põhjustajaks peetakse katkubakterit. Musta surma katkuepideemia sai alguse arvatavasti Hiinast ning levis nakatunud näriliste ja inimeste kaudu Konstantinoopolisse, Indiast Krimmini ja 1347. aastal Veneetsiasse, Genovasse ja Sitsiiliasse. allikas: Vikipeedia
  • 1356

    1356

    1356
    Poitiers ́lahing Poitiers' lahing, ka Tours'i lahing, oli kokkupõrge frankide, keda juhtis Karl Martell, ja araablaste vahel 732, mille võitsid frangid. Seda lahingut on tihti peetud keskaegse Euroopa ajaloos üheks kõige otsustavamaks, kuna see peatas islami ekspansiooni ning kindlustas Frangi riigi püsimajäämise, millest hiljem tekkisid Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia. allikas: Vikipeedia
  • 1358

    1358

    1358
    Pariisi ülestõus ja źakerii Žakerii oli 1358. aastal Saja-aastase sõja ajal Prantsusmaal toimunud talupoegade mäss. allikas: Vikipeedia
  • 1360

    1360

    Calais´rahu
  • 1412

    1412

    1412
    sündis Jeanne d ́Arc ehk Orleansi neitsi Jeanne d'Arc sündis Jacques d'Arci ja Isabelle Romée tütrena Domrémy külas, mis tollal kuulus Bari hertsogkonda, hiljem läks Lotringi alla ja nimetati Domrèmy-la-Pucelle'iks. allikas: Vikipeedia
  • 1429

    1429

    Jeanne d ́Arc läks kuninga jutule Ta püüdis kohtuda Prantsuse sõjaväe juhtkonnaga, kuid esialgu lükati tema soov tagasi. Alles siis, kui ta oli õigesti ennustanud 12. veebruaril 1429 toimunud Heeringate lahingu tulemuse (Prantsuse ja Šotimaa väeüksused said lüüa mitu korda väiksemalt inglaste väelt ja loovutasid Orléansi), võeti teda kuulda. allikas: Vikipeedia
  • 1430

    1430

    1430
    Jeanne d ́Arc langes reetmise tõttu vangi
    1. mail 1430 langes ta Compiègne'i lähedal burgundlaste kätte vangi[4] ning tema saatus jäeti inkvisitsiooni otsustada. Järgnesid pikad kohtuprotsessid, kus Jeanne üritas oma jumalatruudust kinnitada, kuid edutult. Süüdistatuna ketserluses põletati ta tuleriidal.
    allikas: Vikipeedia
  • 1431

    1431

    1431
    Jeanne d ́Arc põletati tuleriidal
    1. mail 1430 langes ta Compiègne'i lähedal burgundlaste kätte vangi[4] ning tema saatus jäeti inkvisitsiooni otsustada. Järgnesid pikad kohtuprotsessid, kus Jeanne üritas oma jumalatruudust kinnitada, kuid edutult. Süüdistatuna ketserluses põletati ta tuleriidal.
    allikas: Vikipeedia
  • 1453

    1453

    sõja lõpp Prantslased lõpetasid sõja 1453 Castilloni lahinguga, kus inglased kaotasid 4000 meest. 1453. aastaks, kui sõjategevus rauges, oli Inglismaa kontrolli alla jäänud ainult Calais' kindlus koos lähiümbrusega Prantsusmaa põhjarannikul, mis jäi 1559. aastani Inglismaa kuninga valdusse. allikas: Vikipeedia
  • 1456

    1456

    Paavst tühistas otsuse