-
Period: 1 BCE to 476
Vanaaeg
Matriarhaadi lagunemine, võim perekonnas läheb mehe kätte, naine juhib kodust majapidamist ja kasvatab lapsi -
1 CE
Abielu ja lapsed
Suguküpsus saabus 15. eluaastal. Sõlmiti abielu, kuhu kuulus korrastatud seksuaalelu. Üksi elavaid inimesi oli vähe. Leskedel lubati uuesti abielluda. Perekonnas olid olulised kohal lapsed. Vanematele rõhutati nende kohustust lapsi kasvatada ning lastele sisendati sõnakuulelikkust ja austust vanemate suhtes. -
2
Antiik kreeka
Naine oli kas abielus, ori või hetäär.
Hetäär oli vabade elukommetega haritud naine, kes oli koolitatud tagamaks mehele nii füüsiliselt kui vaimselt rahuldust pakkuvat kaaslust. Abielunaist õpetati vaid majapidamist korras hoidma. Orje ei õpetatud üldse. -
3
Antiik Rooma
Roomas valitses perekonda patriits. Nende kasutuses olid orjatarid ja lõbumajad ning ka homoseksuaalsus ei olnud keelatud. Naistel puudusid poliitilised õigused. -
Period: 400 to 1400
Keskaeg
Abielu on majanduslik ja juriidiline ettevõtmine -
600
Varakeskaeg
Varakeskaegset ühiskonda on nimetatud teismeliste ühiskonnaks. Sündimus oli suur, aga 45% lastest suri, nende vanemad olid napilt täisealised. Inimese keskmine eluiga oli vaevu 30 aastat.
Sagedased sünnitused ja arstiabi puudumine sünnitustel lõpetasid nende elutee. Laste suur suremus muutis lapse ja last ootava naise väärtuslikuks. Fertiilses eas ja raseda naise tapmine tõi kaasa tolle aja kohta tohutud trahvid. Talupoegade laste suremus oli eriti suur. -
700
Vana Rooma laps
Laps oli Roomas oma vanemate vara. Vanemad võisid vabalt otsustada, mis temaga teha. Vabadel roomlastel oli tavaliselt kolm last. Laste arvu osati piirata raseduse vältimise ja abortidega, aga kasutati ka vastsündinute hülgamist. Vaesed hülgasid oma lapsi või müüsid orjaks, aga ka rikkad loobusid lastest, eriti tüdrukutest.
Väljaspool linna olid paigad, kuhu vastsündinuid
võis jätta – sealt võis neid siis võtta, kes soovis. Laste kasvatamisega tegelesid amm, hoidja ja pedagoog. -
700
Vana Rooma mees
Mehel instrumentaalne roll. Mees peab olema toitja, hankija, distsiplineerja ning perekonna üldine juht. -
700
Vana Rooma naine
Demostheneselt (384–322
eKr) pärineb ütlemine: Peenimaks naudinguks on meile hetäärid, igapäevasteks vajadusteks
kaunid orjatarid, abielunaise
ülesanne olgu aga lapsi sünnitada ja majapidamise järele vaadata. Naine enamasti mehest noorem ning mehele täielikult allutatud. -
700
Keskaja lapsed
Demostheneselt (384–322
eKr) pärineb ütlemine: Peenimaks naudinguks on meile hetäärid, igapäevasteks vajadusteks
kaunid orjatarid, abielunaise
ülesanne olgu aga lapsi sünnitada ja majapidamise järele vaadata. Naine enamasti mehest noorem ning mehele täielikult allutatud. -
700
Laste kasvatus keskajal
Karm kasvatus ja füüsiline karistamine, võõrasse peresse saatmine. Tüdruk võidi juba beebina tulevase ämma hoolde jätta, et kasvaks meelepärane minia.
Populaarne oli kirikuisa Hieronymuse õpetus lapse (eriti tüdruku) kasvatamisest. -
1500
Muutused uusajal
Vallalisust peeti väärikaks, väärtustati perekonda ja abielu.
Naises hakati nägema aseksuaalset olendit -
1500
Uusaja kasvatus
Kõrgkihtide lapsed eraldati täiskasvanute elusfäärist lastetuppa. Lastetoas arendati mitmeid voorusi: usklikkust, autunnet, enesekontrolli ja töökust. Vanemaid hoiatati endiselt liigse leebuse eest – distsipliin kodus pidi olema karm. Rõhutati isegi, et laps ei peaks kunagi saama süüa, juua ega magada küllastumiseni. Arvati, et last tuleb hoida ja kaitsta mitte ainult ohtude, vaid ka liigse info ja tavaelu probleemide eest. -
Period: 1500 to
Uusaeg
naises hakatakse nägema mehe kaaslast -
20 sajand Eesti
Hiline abielude sõlmimine ja vallaliste suur osakaal,
Abiellumist peeti 1960-70 a. ideaaliks ja perekonnaloomise olulisem põhjus oli soov olla koos armastatuga. Intiimsuhte ametlikku vormistamist ei peetud tähtsaks ja koos elamine enne abiellumist ei olnud noorte hulgas taunitav. Alates 1960. aastatest levis ühiskonnas laialt ka vaba kooselu. Peamiseks vaba kooselu registreerimise põhjuseks oli naise rasestumine. -
Period: to
Tänapäev 21 sajand- traditsiooniline perekond
Suurpere, mis koosnes kolmest sugupõlvest, sugulastest ja töötegijatest asendus vanematest ja lastest koosneva perega.
Suurenes riigi huvi perekonna vastu, perekonnas hakati nägema põhijõudu ühiskonna kõlbelisuse kasvatajana. Tõusis abielu, kodu, emaduse, kasvatuse tähtsus.
Kodukesksuse ja intiimsuse väärtustamine, armastuse ja tunnete olulisus, emotsionaalne kokkusobivus
Noor, vallaline naine võis käia tööl, aga abiellumine tähendas üldiselt töökohast loobumist